Aleksei Jašin: tsivilisatsioonide kokkupõrge meis endis
Olgu demokraatia presidentaalne, parlamentaarne või otsene, kannab see ikkagi lõhestavat funktsiooni, arutleb Eesti 200 noortekogu esimees Aleksei Jašin.
Lähimineviku maailmas elas kaks rivaalitsevat tsivilisatsiooni. Inimeste peades rippus eesriie ja silme ees seisis vankumatu sümbol – Berliini müür. Mõlema hõimu liikmed teadsid une pealt, kes nad on ning milles seisneb hõimude fundamentaalne erinevus. Need teised elasid teisel planeedil ja teises reaalsuses, teisel pool vaimset ja füüsilist müüri.
Veripunased totalitaarsed kommunistid ja ekspluateerivad allakäinud kapitalistid olid ilmselges kokkupõrkes. Kelle tsivilisatsioon on õigem? Ühel päeval sakraalne võitlus lõppes ning esimeste jaoks saabus headuse ülemvõim ning teised langesid despootliku diktatuuri ohvriks. Eesriie langes, kommunistlik tont suri.
Nüüdne eesriie ei prääksu ega kõnni nagu part. See eesriie on nähtamatu ja torkab silma vaid õige nurga alt. Bioloogiliselt üks ja ainus tsivilisatsioon töötab ja elab üheskoos.
Inimkond jaguneb kaheks, kolmeks või enamaks vaid eksisteerivate võimuvormide tõttu. Võimu praktiseerimine ja õigest võimust rääkimine lõhestab. Olgu demokraatia presidentaalne, parlamentaarne või otsene, kannab see ikkagi lõhestavat funktsiooni. Ka kõik teised ürgselt totalitaarsed ja autokraatlikud võimuliigid lahutavad inimesi, sest see on võimu kõrvalnähtus. Uute generatsioonide ees seisab paras väljakutse, sest paremat lahendust pole seni pakutud.
"Lillad neegriarmastajatest vasakliberaalid" ning "tagurlikud naisepeksjatest parempopulistid" on uue ajastu tsivilisatsiooni vormid. Mõlemad pooled on tulihingeliselt veendunud, et rivaal on eksistentsiaalselt ohtlik ning hävitab oma olemusega maailma.
Nähtamatu eesriie tekib nüüdisaja kangelaslike hõimude vahele siis, kui jutuks on võim ja "õige võimu" praktiseerimine. See on Eesti ja Euroopa nüüdisajalugu ning sarnane muster esineb teiste muutujatega üle maailma. Inimkond tükeldab end pidevalt, sest nii on alati olnud ning nii on tegelikult lihtsam.
Riigikogu viimatiste valimiste põhiteemaks polnud maksud, pensionisammas, integratsioon ega eesti kultuuri säilitamine. Valimistel polnud ega ei saanudki olla põhiteemat. Need paljastasid demokraatia kõige suurema puudujäägi ning võimuvõitluse vorm jõudis Eestis arengu lõppfaasi.
Eesti poliitikutest on lõpuks saanud professionaalsed demokraadid – elukutselised vastandajad. Rahva esindamisest on saanud massidega manipuleerimine ning vastandamiste loomine. Erakonnad, mis ei suutnud käivitada poliittehnoloogilist konflikti, langesid konkurentsist või kaotasid valijate poolehoidu.
21. sajandil seisavad inimkonna ees globaalsed probleemid. Olgu selleks kliimamuutus, majanduslik ja sotsiaalne ebavõrdsus, migratsioon või uued imperialistlikud režiimid.
Nüüdseks teame vaid seda, et demokraatia ja teised võimuvormid ei suuda kindlustada inimkonna tulevikku. Talupojatarkusele apelleerivad vaated ei suuda tuvastada kliimamuutust, sest probleem ei seisne ebatavaliselt soojas suves ega kodutalu halvas viljasaagis.
ÜRO ränderaamistik kahjuks ei ole muinasjutt George Sorose ja vabamüürlaste plaanist Euroopa koloniseerimisest. Fakt on see, et suurenev Sahara kõrb ja tõusev maailmameri panevad emigreeruma sadu tuhandeid inimesi vaid järgmise kolmekümne aasta jooksul.
Olgu migratsiooni põhjuseks kliimamuutus, ebavõrdsus või sõda, demokraatia ei saa sellest probleemist jagu. Rahvusriikide protektsionism näeks välja pea liiva alla peitmisena ning näitaks ürgset hirmu tõeliste probleemide ees.
Tavakodanikule ei jää palju valikuid. On aeg otsustada, kas oled "tagurlik konservatiiv" või "lilla brigaadi liberaal". Vali pool ja astu sakraalse sõjarinde jalamile, sest ühel päeval peab saabuma headuse ülemvõim või langetakse hoopis diktatuuri ohvriks.
Kaasaegne demokraatia pakub unikaalset võimalust diktaatori määratlemiseks. Kas selleks on kohalikud "ekreiitlikud paremradikaalid" või "Euroopa Föderatsiooni imperaator Guy Verhofstadt"? Valik on individuaalne.
Erapooletute ja apoliitiliste kodanike seis on samuti nukker. Võim kuulub neile, kelle häält on avalikus ruumis kuulda. Kaasaja demokraatias kuulub võim tipp-poliitikutest vastandajatele ning häälekale mobiliseeritud vähemusele. Seega vali pool või ole võimukandjate poolt poliitiliselt marginaliseeritud.
Tulevik ootab visionääre, kes vabastavad rahva omavahelise vastandumise nõiaringist ja ühendavad inimkonna lahendamaks globaalseid probleeme.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
Toimetaja: Kaupo Meiel