Tartu ja Pärnu rajavad rattateid kiiremas tempos kui Tallinn ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kergliiklustee Tartus Võru tänaval.
Kergliiklustee Tartus Võru tänaval. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Tallinnas on linnavalitsuse hinnangul jalgrattasõiduks sobivaid teid küll rohkem kui Tartus või Pärnus, kuid viimased ehitavad uusi kergliiklusteid kiiremas tempos kui pealinn. Lisaks ei vasta Tallinna kergliiklusteed turvaliseks rattasõiduks vajalikele nõuetele ega täida linnavalitsuses heaks kiidetud rattastrateegias seatud eesmärke, leiavad liikuvuseksperdid.

Tallinnas on praegu jalgrattasõiduks sobivaid teid 287 kilomdeetrit, millele tänavu lisandub viis kilomeetrit Kloostrimetsa teel, Paldiski maanteel, Reidi teel ning Pae asumi promenaadil, ütles abilinnapea Kalle Klandorf ERR-i raadiouudistele. Tuleval aastal ehitab linn veel kolm kilomeetrit kergliiklusteid.

Tartus sai eelmiste valimiste perioodi jooksul valmis üle 103 kilomeetri uusi või renoveeritud kergliiklusteid ja kavandamisel on veel 10 kilomeetrit. Neist pikim ühendab Tartu Ilmatsaluga. "Tartus on kavandamisel veel Näituse tänavalt Maaülikooli juurde. Mullu alustasime ka Vana-Ihaste ühendamist Uus-Ihastega ja sel hilissügisel või järgmisel varakevadel hakkame ehitama viadukti üle Riia tänava," rääkis Tartu linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak ERR-ile.

Pärnus on praegu umbes 85 kilomeetrit kergliiklusteid, millest mullu valmis üle 14 kilomeetri. "Sel aastal ehitatakse kergliiklusteid vähem ja põhirõhk on osavaldadel. Nii valmivad näiteks Paikuse osavallas ligi nelja kilomeetri pikkune Jõekalda tee lõik ja Audru osavallas 885 meetri pikkune kergliiklustee lõik Põldeotsa külast Uruste bussipeatuseni," ütles Pärnu linnavalitsuse meedianõunik Teet Roosaar.

Eksperdid: Tallinnas on nõuetele vastavaid rattateid mõni kilomeeter

Tallinna puudutavaid numbreid kommenteerides ütles keskkonna-asjatundja Mari Jüssi ERR-ile, et need 287 kilomeetrit ei ole jalgrattateed.

Sama rõhutas ka arhitekt ja rattaliikluse ekspert Tõnis Savi vestluses ERR-iga, et puhtalt jalgrattateid on Tallinnas tegelikult kuus-seitse kilomeetrit. "See 287 kilomeetrit on suuvunelm, mis võtab kokku kõik teed, kuhu on rattakasutaja lubatud," rääkis Savi. Tema sõnul on valdav osa Tallinna rattateedena esitatavatest kergliiklusteedest segakasutusega teed, millel liiguvad samaaegselt jalakäijad ja ratturid. See tähendab, et need on sageli liiga kitsad ning pole tagatud ratturite ohutu möödumine jalakäijatest. Lisaks tuleb ratturil seaduse kohaselt jalakäija läheduses liikuda ju jalakäia liikumiskiirusega, meenutas Savi. "Asulavälisel alal või linna perifeerias võiks selline tee isegi sobiv olla, aga tihedama kasutuse korral loob hulga probleeme," märkis ta.

"Jalgratta igapäevase transpordina  kasutamiseks pole keskkonda loodud," resümeeris Savi. Ta rõhutas ka, et vaatamata sellele, et Tallinna jalgrattastrateegia aastateks 2018-2027 on saanud linnavalitsuse heakskiidu, ei järgita seda ei suurte, strateegiliste otsuste tegemisel ega ka tehnilistes detailides, teid joonides, remontides ja ehitades. "Olukord on kurb, see teema ei huvita 
linnavalitsuses eriti kedagi, vaatamata sellele, et mitmetes linna enda tellitud küsitlustes on rattaliikluse võimaldamine vastanute jaoks kõrgel kohal," tõdes Savi, kes on ka Tallinna rattastrateegia üks autoritest.

Savi tunnistas siiski, et viimasel ajal jalgrattaliikluse teemade sagedasem tõusetumine avalikkuses näitab poliitilise surve tekkimist, mida ametnikud ja poliitikud ei saa enam eirata. "Enam ei ole viisakas seda totaalselt ignoreerida," märkis ta.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: