Tallinna rattastrateegia elluviimiseks kuluks 195 miljonit eurot ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Jalgrattatee
Jalgrattatee Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Selleks, et Tallinna rattastrateegia 2018-2027 tervenisti ellu viia, kuluks kokku 195 miljonit eurot, ütles abilinnapea Kalle Klandorf (Keskerakond).

Tallinna rattastrateegia näeb ette, et aastaks 2027 peaks Tallinnas kõigist liikumistest 11 protsenti tehtama jalgrattaga.

Kaido Kukk linnavolikogu Isamaa fraktsioonist märkis Klandorfile esitatud arupärimises, et jalgrattakasutajatel on tekkinud küsimus, kui palju linnavalitsus selle strateegiaga praktikas üldse arvestab, ning küsis, milline on selle elluviimise kulu ja kas Tallinn tegeleb ka konkreetsete probleemide, näiteks kõrgete äärekivide kõrvaldamisega.

Klandorfi sõnul on rattastrateegiaga arvestatud kõikide Tallinna tellimusel koostatud tänavate rekonstrueerimisprojektide koostamisel. Kui kogu rattastrateegia seal välja toodud põhimõtete järgi ellu viidaks, läheks see maksma umbes 195 miljonit eurot. 

Rattateede murekohtade andmekorjel toodi esile üle 1400 mittevastavuse, millest 280 korral oli probleemiks kõrge äärekivi ja 192 puhul ebatasane tee. Praeguseks on murekohad parandatud 59 asukohas.

"Nende seas on Rohu tänava jalgratta- ja jalgtee laiendamine raudteeviadukti all, Suur-Ameerika tänavale kaldtee rajamine ja teeäärise tasandamine. Paljud murekohad leidsid lahenduse seoses teede renoveerimisega Viljandi maanteel, Gonsiori tänaval ja Kloostrimetsa teel," ütles Klandorf.

Seega ootab umbes 1340 probleemset kohta jätkuvalt lahendust, kuid järgmise aasta plaanide osas nende probleemide kõrvaldamisel jäi abilinnapea üldsõnaliseks.

"Jalgrattateede murekohtade parandustöödega jätkatakse järgmisel aastal vastavalt eelarve võimalustele," sõnas ta.

Lisaks rajatakse Klandorfi sõnul jooksvalt eraldiseisvaid kergliiklusteid, näiteks rajatav Paldiski maantee Haabersti liiklussõlme ja Järveotsa tee vahelisel lõigul ning äsja valminud Kloostrimetsa tee Lükati tee ja Kloostrimetsa tee 29 vahelisel lõigul. Mõlemal puhul sidus loodud ühendus olemasolevad rattateed võrgustikku. Peatselt valmib Reidi tee ja praegu käib Reidi teelt sadamaalale viiva kergliiklustee põhiprojekti koostamise hankemenetlus.

Arupärimises oli küsimus ka selle kohta, kas linn ei ole kaalunud, et eraldada rattarajad sõiduteest postide, eraldusribade või muu sellisega, et eraldus oleks selgem ja märgatavam.

Klandorf ütles, et kesk- ja südalinna kitsastes tingimustes ei ole see alati võimalik ning postide või muude füüsiliste tõkiste paigaldamine sõidutee tasapinnas asuva rattaraja eraldamiseks takistaks talvel lumetõrjet.

"Tänavate rekonstrueerimisel eelistatakse võimaluse korral jalgratturitele eraldatud liiklusruumi. Selle näiteks on Reidi tee ja kavandatav Kunderi tänav. Kui selliseks lahenduseks ruum puudub, siis piiratakse võimalusel parkimist ja antakse vabanenud liiklusruum jalgratturitele. Sellise lahenduse näiteks on Pärnu maantee ja Kaarli puiestee," ütles abilinnapea.

Klandorfi hinnangul seisab Tallinna linn jalgrattaliikluse arendamise eest, tõestusena nimetas ta oktoobri alguses Tallinna linnapea ja majandusministri allkirjastatud koostöömemorandomit, milles on muu hulgas eesmärk arendada ühiselt turvalist jalgrattateede võrgustikku, mis ühendab Tallinna linnaosad Harjumaa jalgrattateedeega.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: