Veerenni ülesõidukohast sõitsid varem üle autod, kuid pärast Ülemiste ristmiku valmimist on see mõeldud jalakäijatele. Teisipäeva hommikul juhtus seal traagiline õnnetus, milles hukkus tuntud ajakirjanik ja näitleja Jüri Aarma, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kohalikud teavad rääkida, et see koht on väga ohtlik.

"No meie ületame seda ülekäigurada igapäevaselt, kuna käime söömas siin kõrval ja meil oli kuu aega tagasi juhus, kui kaks sekundit peale raudtee ületust rong sõitis meie selja tagant mööda ja ta ei lasknud signaali. Oleme kirjutanud selle kohta EVR-ile kirja," rääkis kohalik elanik Katrin ja lisas, et sisuliselt jõuab rong sellest hetkest, kui ta vaatevälja ilmub, ülesõiduni 11 sekundiga.

"Selles kohas olid just hiljuti pandud šikaanitoru piirded selleks, et jalgrattur ja jalakäija võtaks hoo maha ja veenduks, et rongi ei tuleks. Aga kindlasti me vaatame selle koha koostöös Eesti Raudteega üle," kommenteeris Tallinna transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa.

Politsei teatel hakkas õnnetuses hukkunud Jüri Aarma raudteeülekäiku ületama ilma rattalt maha tulemata. Tegemist oli tema igapäevase teekonnaga ning ilmselt ei osanud ta hinnata ka rongi tegelikku kiirust. Vedurijuhi selgitusel oli tal ratturiga silmside - rattur sõitis edasi ja rongi hetkega peatada ei ole võimalik.

Eesti Raudtee tõdes, et koht on problemaatiline ning sinna on kavas panna foor.

"Hetkel on hange ka läbi viidud ja ta on hetkel kinnitamise faasis. Kui tulemused kinnitatakse ja hanget ei vaidlustata, siis suure tõenäosusega saab Veerenni ületuskoht jalakäijate foori juba kas selle aasta lõpus või järgmise aasta alguses," ütles Eesti Raudtee meediajuht Monika Lilles.

Eesti Raudtee ohutusanalüüsis on kirjas kokku üheksa raudteeületuskohta, mis vajavad lisameetmeid. Enamus neist asub Tallinnas. Raudtee esindaja kinnitas, et ettevaatlik tuleb olla igal raudteeülekäigul ja ülesõidul ning jalgrattalt tuleb ülekäigul maha tulla.

TTJA kommentaar Veerenni ülekäigukohale

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) teeb järelevalvet raudteeohutusega seotud valdkondades, nagu raudteerajatiste ehitamine, raudteeinfrastruktuuri korrashoid, raudteeliikluse ohutu toimimine, raudteeveo ohutu teostamine, raudteeveeremite tehniline korrashoid ning raudteeliikluse ohutusega seotud töötajate ja vedurijuhtide pädevused. Seoses teisipäeval juhtunud traagilise õnnetusega Veerenni raudteeülekäigukohal, soovime selgitada paari asjaolu.

Soovime täpsustada, et alates Veerenni raudteeülesõidukoha ümberehitamisest raudteeülekäigukohaks ei ole enne eilset traagilist sündmust ülekäigukohal toimunud õnnetusjuhtumeid. Eile meedias mainitud 2018. aasta juhtum, milles hukkus noor naisterahvas, toimus olukorras, kus inimene kõndis mitusada meetrit ülekäigukohast eemal raudteel.

Samuti soovime ümber lükata väite, mis puudutab Veerenni raudteeülekäigukohal jalgratturi vigastusega lõppenud juhtumit 2016. aasta suvel. Oluline on märkida, et õnnetus ei juhtunud mitte Veerenni, vaid Järvevana ülesõidukoha kõrval oleval ülekäigukohal, kus jalgrattur sõitis küljelt sisse Tallinna-Türi reisirongile. Toonane uurimine selgitas, et turvanguseadmed ehk tõkkepuu ja foor töötasid häireteta ning põhjuseks oli jalgratturi hooletus raudteeülekäigukohal.

Lõpetuseks kinnitab TTJA, et Veerenni raudteeülekäigukoht vastab kõikidele õigusaktidega ette nähtud nõuetele.

Paneme veel kord inimestele südamele, et ületades raudteed sõidukijuhi, jalakäija või jalgratturina tuleb olla eriti tähelepanelik. Erinevad kõrvaltegevused - telefoniga rääkimine, muusika kuulamine, nutiseadmete kasutamine jne, on raudtee ületamisel ohtlikud segajad, mis juhivad tähelepanu kõrvale. Samuti tuleb arvestada liiklusmärkidega ja nähes või kuuldes lähenevat raudteesõidukit, anda rongile alati teed. Raudteeülekäigukohta tuleb ületada jalakäijana ning raudteed ülekäigukohalt ületades tuleb alati rattalt maha tulla enne raudteeülekäigukoha ette paigaldatud tõkkeid.