Kaitseliidu ülemaks on tõusmas kolonel Riho Ühtegi ({{commentsTotal}})

{{1559204100000 | amCalendar}}
Foto: Anna Aurelia Minev/ERR

Eesti viimaste aastakümnete üks omanäolisemaid ohvitsere, sõjaväeluure ja erioperatsioonide väejuhatuse ülesehitaja kolonel Riho Ühtegi on kaitseväe juhataja, kindralmajor Martin Heremi kandidaat Kaitseliidu ülema ametisse.

Kaitseliidu senine ülem, kindralmajor Meelis Kiili suundub sel suvel Belgiasse, tööle NATO staapi.

Neljapäeva õhtul arutas kolonel Ühtegi kandidatuuri ka Kaitseliidu vanematekogu. Kaitseliidu ülema nimetab ametisse vabariigi valitsus kaitseministri ja kaitseväe juhataja ühisel ettepanekul.

Vanematekogu juht Neeme Väli ütles õhtul "Aktuaalsele kaamerale", et rohkem kandidaate kogule pole esitatud, mistõttu kuulatigi vaid Ühtegit.

Väli ei öelnud, millise otsuse vanematekogu Ühtegi osas tegi. "Vanematekogu praegu formuleerib oma otsuse, mis vastavalt Kaitseliidu seadusele läheb valitsusele arvamusavaldusena. Ma kahjuks ei saa seda siin välja öelda, kuna ei ole soliidne, kui valitsus saaks vanematekogu otsustest teada meedia vahendusel. Me eelistame, et see läheks ametlikult teele," rääkis ta.

Väli sõnul kavatseb kogu oma otsuse vormistada nädala jooksul.

ERR-ile teadaolevalt võib Kiili oma järglase kohale välja pakkuda ka Kaitseliidu peastaabi praeguse ülema, kolonel Jaak Mee kandidatuuri.

Salajane mees

Vabatahtlikku riigikaitseorganisatsiooni Kaitseliit kuulub üle 16 000 liikme, Kaitseliidu malevad tegutsevad kõigis maakondades. Koos Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega on Kaitseliidus tegevad 26 000 vabatahtlikku.

Kolonel Ühtegi liitus Kaitseliiduga enne Eesti iseseisvuse taastamist – aastal 1990. 1991-1993 töötas ta Tartumaa politseis rühmaülemana, osales 1991. aasta augustiputši ajal koos Tartumaa kaitseliitlastega Tallinnas Toompea kaitseoperatsioonis, mille eesmärk oli takistada NSV Liidu relvaüksustel Eesti parlamendi ja valitsushoonete hõivamist.

1993 olid Ühtegil oluline roll jäägrikriisi lahendamisel, kui ta määrati kaitseväele allumatust kuulutanud Läänemaa Vabatahtlike Jäägrikompanii ülemaks. Seejärel teenis ta üle kümne aasta sõjaväeluures, oli kaks korda NATO operatsioonil Afganistanis, töötas kaitseatašeena Gruusias. Aastast 2012 juhtis ta Eesti kaitseväe erioperatsioonide võimekuse loomist ning tõusis erioperatsioonide väejuhatuse ülema ametisse.  

Nii on tema senisest teenistusest, millest suurt osa katavad Eesti ja NATO saladuste punased templid, avalikkusele vähe teada. Mõne intervjuu ja arvamusloo põhjal võib arvata, et ta on põhjalikult tegelenud ka küsimusega, kuidas seista vastu hübriidsõja ohtudele.

"Neile antakse tuld igast nurgast..."

Kolonel Ühtegi sai rahvusvaheliselt kuulsaks mullu juulis, kui rääkis väljaandele Politico Eesti valmistumisest võimalikuks konfliktiks Venemaaga. Ta meenutas arutlusi, et sõjalise rünnaku korral võiksid Venemaa lahinguüksused jõuda Tallinna kahe päevaga ja jätkas:

"Võib-olla. Aga nad ei saa kogu Eestit kahe päevaga. Nad jõuavad Tallinna ja nende taga me lõikame läbi nende kommunikatsiooniliinid ja varustusliinid ja kõik muu. Nad jõuavad Tallinna kahe päevaga. Aga nad surevad Tallinnas. Ja nad teavad seda... Neile antakse tuld igast nurgast, igal sammul."

Kaitseväe pressijaoskonna ülem major Arvo Jõesalu vastas siis kolonel Ühtegi otsekohesuse kritiseerijatele, et kaitseväel ei ole Politico intervjuuga mingeid probleeme: "Selle põhisõnum on, et Eestit tuleb kaitsta ja Eesti on igal juhul kaitstav."

Riho Ühtegi avalikkusele esitatud mõtetest on üks meeldejäävamaid, et et need, kes usuvad, on kõige väärtuslikumad ja et Eesti püüab luua uut uskujate põlvkonda.

Mullu augustis ERR-ile antud pikemas usutluses vastas kolonel Ühtegi ka küsimusele, mida on Eestil õppida Vene-Gruusia 2008. aasta sõjast.

"Me oleme sellest sõjast palju õppinud. Reageerimiskiirust. Taas oleme endale avastanud vabatahtliku riigikaitse, täpsemalt hakanud Kaitseliidule sügavamat tähelepanu pöörama," ütles ta.

"Oleme aru saanud, et sellised asjad võivad juhtuda ja ka ootamatult, isegi kui me ei usu, et võivad juhtuda, sest meie idanaaber on ettearvamatu. Kindlasti seda, et meil on vaja partnereid, tugevaid liitlasi, et selliseid asju ära hoida. Meil ongi Gruusia ees suur eelis – oleme NATO liige ja oleme heas seisus, sest pärast Gruusia sõda võtsid mitmed meie liitlased asja tõsiselt ja nende üksused on Eestis."

Elvas koolis käinud Riho Ühtegi on lõpetanud BALTDEFCOL-i nn kolonelide kursuse ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, samuti täiendanud end mitmetel rahvusvahelistel kursustel.

Riigikontrolli pilk Kaitseliidule

Möödunud kevadel auditeeris Kaitseliidu tegevust riigikontroll, kelle hinnangul on Kaitseliit aastatel 2013–2017 valmistanud ette riigikaitse arengukavaga ettenähtud sõjaajaüksusi olulises osas planeeritud tasemel, kuid sõjalisi ja sisekaitsetegevusi toetavate mittesõjaliste üksuste ettevalmistamine ei ole toimunud süsteemselt, mille põhjuseks on sellekohaste eesmärkide vähene konkreetsus.

Alates 2013. aastast elluviidav riigikaitse arengukava on pannud Kaitseliidule konkreetsed ülesanded nii sõjalisse riigikaitsesse kui ka siseturvalisusse panustamisel. Eesti kaitsmiseks ettevalmistatava sõjaväe isikkoosseisust ¼ valmistab ette Kaitseliit. Lisaks sellele õpetab Kaitseliit välja mittesõjalised üksused, mis toetavad kaitseväe üksuste formeerimist, valvavad riigikaitseobjekte ja toetavad kriisiolukorras politseid korra tagamisel ja ka piirivalvet.

Riigikontrolli audit näitas, et maakaitse sõjaajaüksuste ettevalmistamine on olnud Kaitseliidus prioriteet ja nende ettevalmistatavate sõjalise maakaitse ja erioperatsioonide väejuhatuse sõjaajaüksuste mehitatus ja varustatus ning üldine lahinguvalmidus on paranenud iga aastaga ning väljaõpe toimub suures osas planeeritud graafikus.

Kuid oluliseks probleemiks peab riigikontroll seda, et riigikaitse arengukavas 2013–2022 ja selle uuenduses aastateks 2017–2026 on Kaitseliidu sõjalisi ja sisekaitsetegevusi toetavate mittesõjaliste üksuste eesmärgid formuleeritud üldsõnaliselt. Riigikaitse arengukava kohaselt on Kaitseliidu mittesõjalised ülesanded seotud kaitseväe üksuste formeerimise toetamisega, kaitseministeeriumi valitsemisala riigikaitseobjektide kaitse ja politsei- ja piirivalveameti toetamisega sisejulgeoleku tagamisel.

Ei valitsus ega ka kaitseministeerium – koostöös siseministeeriumiga – ei ole Kaitseliidu mittesõjaliste ülesannete täitmiseks seadnud mõõdetavaid eesmärke ega ajakava. Nii on mittesõjaliste ülesannete täitmiseks valmisoleku loomist aastatel 2013–2017 Kaitseliit suures osas ise sisustanud. Malevati on aga mittesõjalistest ülesannetest erinev arusaam, mistõttu ei ole ka nende ülesannete ega inimeste rakendamine kõikjal ühtemoodi ja samades plaanides kirjas. Kuna mõõdetavaid eesmärke (millised üksused, milline väljaõpe ja varustus jms) püstitatud ei ole, puudub võimalus ka Kaitseliidu mittesõjaliste üksuste ettevalmistamise taset hinnata.

 

Toimetaja: Toomas Sildam



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: