Kolonel: Vene väed võivad jõuda Tallinna kahe päevaga, kuid kogu Eestit nad ei saa ({{commentsTotal}})

Eesti kaitseväe erioperatsioonide väejuhatuse ülema kolonel Riho Ühtegi hinnangul võivad Vene väed küll jõuda Tallinnani kahe päevaga, kuid kogu Eestit nad selle ajaga ära ei võta.

Ühtegi rääkis Politicole, et 2008. aasta Gruusia sõja puhul räägitakse viiepäevasest sõjast, kuid tema sõnul algas hübriidkampaania riigi vastu juba palju varem, keegi ei tahtnud seda aga näha.

"Kaasaegne sõjapidamine on oma loomult asümmeetriline. Vaenlase jõude on maalt keeruline leida. Neid ja nende positsioone on raske tuvastada ning hävitada. Kuid selleks me peame siin valmis olema. Nagu Afganistanis ja Iraagis, aga siin," ütles Ühtegi.

Koloneli sõnul ei soovinud Venemaa 2008. aastal ära võtta Thbilisit - kuigi väed olid pealinnast vaid 50 kilomeetri kaugusele -, kuna grusiinid oleksid vastu võidelnud ning mõte võitmatust asümmeetrilisest sõjast venelastele ei meeldinud.

Ühtegi meenutas, et Eesti puhul räägitakse, et Venemaa võib Tallinna endale võtta kahe päevaga.

"Võib-olla. Aga nad ei saa kogu Eestit kahe päevaga. Nad võivad jõuda Tallinnani, aga nende selja taga me lõikame läbi nende kommunikatsioonid ja varustusteed ja kõik muu. Nad võivad jõuda Tallinnani kahe päevaga. Kuid nad surevad Tallinnas. Ja nad teavad seda. Nad saavad tuld igast nurgast ja igal sammul," rääkis Ühtegi.

Koloneli sõnul on taasiseseisvunud Eesti juba olnud konfliktis Venemaaga. "Kõik Eesti ja Venemaa konfliktid on olnud hübriidkonfliktid - 1924. aasta oma oli sama kui 2014. aastal," ütles ta. 1924. aastal imbusid Nõukogude Liidust Eestisse tollased nn rohelised mehikesed, kes hõivasid 2014. aastal Krimmi, ja püüdsid läbi viia riigipöörde, et asendada demokraatlik valitsus kommunistliku režiimiga.

Vaatamata Kaitseliidu ja erioperatsioonide väejuhatuse olemasolule usub Ühtegi, et Venemaa heidutamiseks on vaja iga eestlase osalust, mitte ainult sõjaväge.

"Paanika on halb asi. Me püüame inimestele selgitada, et vastupanu sõja ajal algab juba täna. See algab vastupidavusega. Me peame olema valmis kõigeks ja õpetama inimestele, mida teha juhul, kui midagi juhtub," rääkis kolonel.

Tsiviilelanike roll heidutuses jaguneb kolmeks: ettevalmistus, ellujäämine, vastupanu. Ettevalmistus tähendab seda, et inimesed peavad juba praegu mõistma, mida neilt kriisi korral nõutakse. Ellujäämine ei ole vaid sõjaväeline mõiste, vaid see on kõigi jaoks: mida teha sõja ajal, et teha paremaid ellujäämisotsuseid? Vastupanu tähendab, et inimesed peavad aru saama, kuidas jätkata võitlemist, kui ei ole kindel, kas ja millal keegi teine tuleb appi.

"Ma ei tea, mis juhtuks, kui venelased tõepoolest alustaksid lahingut. Ainult seda, et iga eestlane võitleks," ütles Ühtegi Politicole.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: