"Eesti vajab praegu presidenti, kes ei oleks parteide kokkulepete madalam ühisosa, vaid aus, otsekohene ja kogemustega liider, kelle sõna maksab ja keda kuulatakse ning usaldatakse. Me vajame riigipead, kes suudab nimetada asju õigete nimedega ega pelgaks rääkida asjadest nii, nagu need on," kirjutasid nad ühisavalduses.

Ühiskonnategelaste hinnangul vajab ühiskond kõige enam praegu presidendina inimest, kes annaks ausa hinnangu Eesti tänasele seisule ja väljavaadetele, kes oleks rahvale ka vaimseks liidriks.

"President peab töötama ühiskonnas usalduse taastamise nimel, olema sillaks lõhenenud osapoolte vahel. Just usaldusel ning ühtsusel rajaneb ka ühiskonna võime seista vastu kriisidele ja ohtudele. President peab olema kriisijuhtimise kogemusega ning orienteeruma hästi kogu laiapindses julgeolekuvaldkonnas," kirjutas viisik.

Nad pakuvad avalikkusele välja Riho Ühtegi kui võimaliku kandidaadi presidendi ametisse.

"Ta on pikaaegse kogemusega ohvitser, kelle osalusel on taastatud ja loodud kaitseväe struktuuriüksusi, ta on juhtinud Kaitseliitu ajal, kui hübriidohtude varjud muutusid igapäevaseks. Riho Ühtegit peetakse hinnatud eksperdiks meie liitlaste seas, ta on lugupeetud ohvitser kaitseväes ja Kaitseliidus ning ta on alati olnud populaarne ülem oma alluvate seas. Aga temas on ka targale juhile omast huumorimeelt ja muhedust.

Ta on ohvitser, kes teab ja on seda tihti rõhutanud, et riigikaitse ei seisne vaid relvades ja sõdurites – see algab rahva enesekindlusest, eesti keele ja kultuuri hoidmisest ning ausast enesehindamisest. Tal on rikkalikud kogemused ja pagas organisatsiooni juhtimises korra kehtestamise, samuti rahvusvahelise julgeolekupoliitilise koostöö osas."

Riho Ühtegi (62)

Riho Ühtegi on Eesti sõjaväelane, auastmelt kindralmajor, kes oli aastatel 2019 kuni 2023 Kaitseliidu ülem. Ta on teeninud kaitseväe luurepataljoni ülemana ja Eesti kontingendi ülemana Afganistanis. Ta on olnud ka Eesti kaitseatašee Gruusias ja kaitseväe erioperatsioonide väejuhatuse ülem.

Riigikogu koguneb presidenti valima 2. septembril 2026. Kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul riigikogu koosseisust (21 saadikut). Kandidaadiks võib üles seada sünnilt Eesti kodaniku, kes on vähemalt 40 aastat vana. Üles ei tohi seada tegevväelast ega isikut, kes on olnud president kaks ametiaega järjest. Kui president jääb riigikogus valimata, valib presidendi valimiskogu.

Olulised tähtajad:
• 21.–24 . august: kandidaatide esitamine;
• 2. september: esimene hääletusvoor riigikogus;
• 3. september: vajadusel teine ja kolmas hääletusvoor riigikogus.

Lisatud avaldus täismahus

"Agressiivsed ajad kogu maailmas ohustavad üha enam meie maad ja rahvast. Oleme taas sattunud impeeriumimeelsete tõmbetuulte kätte. Neil, turbulentsetel aegadel, ootame Eesti riigijuhtidelt eeskätt kindlakäelist, tarka ja tasakaalukat juhtimist.

Tänast Eesti poliitilist olukorda iseloomustab paraku süvenev vastandumine nii riigi juhtimises, kui ka rahva suhtumises sellesse. Ühiskondlikud arutelud on pahatihti viinud meid poliitilisse ummikseisu ning olukord presidendivalimiste ümber on seda ainult süvendanud.

Eesti vajab praegu presidenti, kes ei oleks parteide kokkulepete madalam ühisosa, vaid aus, otsekohene ja kogemustega  liider, kelle sõna maksab ja keda kuulatakse ning usaldatakse. Me vajame riigipead, kes suudab nimetada asju õigete nimedega ega pelgaks rääkida asjadest nii, nagu need on.

Kõige enam vajab ühiskond täna presidendina inimest, kes annaks ausa hinnangu Eesti tänasele seisule ja väljavaadetele, kes oleks rahvale ka vaimseks liidriks. President peab töötama ühiskonnas usalduse taastamise nimel, olema sillaks lõhenenud osapoolte vahel. Just usaldusel ning ühtsusel rajaneb ka ühiskonna võime seista vastu kriisidele ja ohtudele. President peab olema kriisijuhtimise kogemuse ja ning orienteeruma hästi kogu laiapindses julgeolekuvaldkonnas.

Pakume avalikkusele välja Riho Ühtegi kui võimaliku kandidaadi Vabariigi Presidendi ametisse.

Ta on pikaaegse kogemusega ohvitser, kelle osalusel on taastatud ja loodud Kaitseväe struktuuriüksusi, ta on juhtinud Kaitseliitu ajal, kui hübriidohtude varjud muutusid igapäevaseks. Riho Ühtegit peetakse hinnatud eksperdiks meie liitlaste seas, ta on lugupeetud ohvitser Kaitseväes ja Kaitseliidus ning ta on alati olnud populaarne ülem oma alluvate seas. Aga temas on ka targale juhile omast huumorimeelt ja muhedust.

Ta on ohvitser, kes teab ja on seda tihti rõhutanud, et riigikaitse ei seisne vaid relvades ja sõdurites – see algab rahva enesekindlusest, eesti keele ja kultuuri hoidmisest ning ausast enesehindamisest. Tal on rikkalikud kogemused ja pagas organisatsiooni juhtimises korra kehtestamise, samuti rahvusvahelise julgeolekupoliitilise koostöö osas.

Eesti olukord nõuab täna presidenti:

•  Kes ei varja ebamugavaid tõdesid, vaid julgustab rahvast neile otsa vaatama.

•  Kes suudaks ühendada erinevaid Eesti piirkondi, põlvkondi ja mõtteviise ühise eesmärgi nimel.

•  Kes seaks riigikaitse ja rahva jätkusuutlikkuse parteihuvidest kõrgemale.

•  Kes räägiks ausalt probleemidest, s.h. demograafiast, haridusest, vaimsest tervisest ja regionaalsetest lõhedest, sest teab, et ebakindel ja sisemiselt rahulolematu rahvas ei kaitse oma riiki ega panusta jõuliselt ühiskonna ja riigi arengusse.

Usume, et Riho Ühtegil oleks need eeldused, sest ta ei tuleks presidendiks  valitsuse või erakonna esindajana,  vaid Eesti rahva, mitte poliitilise ja ametkondliku eliidi esindajana.

Kutsume avalikkust ja erakondi kaaluma endise Kaitseliidu ülema, kindralmajor Riho Ühtegi kandidatuuri Vabariigi Presidendi ametisse.

Usume, et tema elutöö riigikaitse ja sellealase rahvusvahelise koostöö arendamisel, kogemus, kindel sõna ja otsekohesus teeksid presidendi ametis Eestit tugevamaks."

Sven Grünberg, Hugo Osula, Kris Taska, Hendrik Toompere, Raivo Vare