Tiit Tammsaar: kolonel Ühtegi on väärikas kandidaat Kaitseliidu ülemaks ({{commentsTotal}})

Riho Ühtegi.
Riho Ühtegi. Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

"Mul on hea meel, et tulevad uued mehed, ehk toovad ka uusi tuuli," ütles Kaitseliidu vanematekogu aseesimees Tiit Tammsaar pärast kohtumist kolonel Riho Ühtegiga, keda kaitseminister ja kaitseväe juhataja näevad Kaitseliidu järgmise ülemana.

Kaitseliidu vanematekogu kohtus neljapäeva õhtul Ühtegiga, kes praegu teenib kaitseväe erioperatsioonide väejuhatuse ülemana. Kohal oli ka kaitseväe juhataja, kindralmajor Martin Herem.

Üle kuue aasta  Kaitseliidu ülema kohal olnud Meelis Kiili lahkub suvel ametist ja läheb tööle NATO rahvusvahelisse staapi.

"Diskussioon oli sisutihe, kõik tahtsid aru saada, kas me mõistame kolonel Ühtegiga samamoodi, milline on Kaitseliidu roll ja olemus," ütles Tiit Tammsaar, pikaaegne Kaitseliidu vanematekogu esimees ja aseesimees.

"Meile on oluline, et Kaitseliitu vaadatakse kaitseväe lahutamatu osana, et Kaitseliit vastutab maakaitse eest üle kogu Eesti, mis tähendab totaalkaitse jätkuvat olulisust, et Kaitseliidus kui vabatahtlikus sõjalises organisatsioonis leitakse kõigile kaitseliitlastele nende võimetele vastav rakendus," rääkis Tammsaar.

Tammsaare sõnul arutas vanematekogu lühidalt ka riigikontrolli auditit, mille hinnangul on Kaitseliit aastatel 2013–2017 valmistanud ette riigikaitse arengukavaga ettenähtud sõjaajaüksusi olulises osas planeeritud tasemel, kuid sõjalisi ja sisekaitsetegevusi toetavate mittesõjaliste üksuste ettevalmistamine ei ole toimunud süsteemselt, mille põhjuseks on sellekohaste eesmärkide vähene konkreetsus.

Kaitseliitu kuulub üle 16 000 liikme, koos Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega on Kaitseliidus tegevad 26 000 vabatahtlikku.

Tammsaar ütles, et vanematekogu sõnastab lähipäevil oma arvamuse kolonel Ühtegi sobivusest Kaitseliidu järgmiseks ülemaks ja saadab selle valitsusele.

"Mina arvan, et Riho Ühtegi on väärikas kandidaat Kaitseliidu ülema ametisse," kinnitas Tammsaar.

Kaitseliidu ülema nimetab ametisse vabariigi valitsus kaitseministri ja kaitseväe juhataja ühisel ettepanekul.

Tammsaar rõhutas, et ühestki teisest kandidaadist sellele kohale vanematekogu koosolekul juttu ei olnud, mis kummutab oletused, nagu soovinuks Kiili ise pakkuda oma järglase kohale Kaitseliidu peastaabi praeguse ülema, kolonel Jaak Mee kandidatuuri. Seda, et Ühtegi kõrval teisi kandidaate pole, kinnitas ERR-ile ka Kaitseliidu vanematekogu esimeheks valitud brigaadikindral reservis Neeme Väli, kes ise juhtis Kaitseliitu aastatel 1996-1997.

Kolonel Ühtegi liitus Kaitseliiduga enne Eesti iseseisvuse taastamist – aastal 1990. 1991-1993 töötas ta Tartumaa politseis rühmaülemana, osales 1991. aasta augustiputši ajal koos Tartumaa kaitseliitlastega Tallinnas Toompea kaitseoperatsioonis, mille eesmärk oli takistada NSV Liidu relvaüksustel Eesti parlamendi ja valitsushoonete hõivamist.

1993 olid Ühtegil oluline roll jäägrikriisi lahendamisel, kui ta määrati kaitseväele allumatust kuulutanud Läänemaa Vabatahtlike Jäägrikompanii ülemaks. Seejärel teenis ta üle kümne aasta sõjaväeluures, tõustes selle juhiks, oli kaks korda NATO operatsioonil Afganistanis, töötas kaitseatašeena Gruusias. Aastast 2012 juhtis ta Eesti kaitseväes erioperatsioonide üksuste loomist.

Toimetaja: Toomas Sildam



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: