Rein Veidemann: noblesse oblige – seisus kohustab ({{commentsTotal}})

Rein Veidemann
Rein Veidemann Autor/allikas: ERR/Ülo Josing

Olen varemgi väljendanud uhkustunnet ERR-i kollektiivi üle, kuuludes niisuguse eduka organisatsiooni juhtorganisse. Seda enam paneb mind imestama tõstatatud ettepanek mingi uue totaalse auditi tegemiseks, kirjutab oma kommentaaris ERR-i nõukogu esimees Rein Veidemann.

Eile toimus seoses viimatiste riigikogu valimistega uuenenud Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu esimene koosolek. Meenutagem, et riigikogu parteifraktsioone esindavad ringhäälingunõukogus nüüdsest Valdo Randpere Reformierakonnast, Jevgeni Ossinovski Sotsiaaldemokraatlikust erakonnast ja Urmas Reitelmann Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast. Eelmisest koosseisust jätkavad Viktoria Ladõnskaja-Kubits Isamaa erakonnast ja Marika Tuus-Laul Keskerakonnast.

Kinnitan, et koosolek oli vägagi töine ja asjalik, mille käigus arutati põhjalikult organisatsiooni eelarve muudatustega seotud küsimusi, mis olid eeskätt seotud struktuurifondide lisarahastuse temaatika ning küberturvalisuse seaduse täitmiseks eraldatud vahendite rakendamisega.

ERR-i juhatus andis ülevaate uue telekompleksi ettevalmistamise hetkeseisust, avaldades lootust, et kuigi riigieelarve seis on pingeline, jääb valitsus siiski oma varasemate mitmete otsuste juurde ja planeerib riigieelarve strateegiasse alates järgmisest aastast esimesed summad, mis võimaldaksid edasi minna nii projekteerimise kui ka ehituse ettevalmistamisega.

Nõukogu kordas üle oma täieliku toetuse varasemale tegevuskavale ning nõustus, et kõik muud alternatiivid on oluliselt problemaatilisemad, kuna vana kompleksi kapitaalremont ja ülalpidamiskulud läheksid palju kulukamaks.

Koosoleku informatsioonilise punkti raames kuulati ära nõukogu värske liikme Valdo Randpere soovi teha ulatuslik vaheaudit, mis vabastaks uued liikmed nii ERR-i nõukogu kui ka juhatuse võimalike varasemate otsuste tagajärgedest.

Selgitasime oma uuele Reformierakonna liikmest kolleegile, et ERR-is on mitmeastmeline kontrollisüsteem. See koosneb nõukogu palgatud siseaudiitorist, auditikomiteest, mida juhib nõukogu liige, professor Pille Pruulmann-Vengerfeldt. Lisandub iga-aastane välisauditeerimine rahvusvahelise audiitorfirma poolt ning lõpuks igakuised nõukogu koosolekud, kus arutatakse alati põhjalikult organisatsiooni mistahes küsimusi.

Programmide sisu vastavust ERR-i Hea Tava dokumendiga ning tagasisidet programmidele ja saadetele jälgib omakorda rahvusringhäälingu seaduse kohaselt ajakirjanduseetika nõunik, kes annab sellest nõukogule aru kaks korda aastas.

Selline töökorraldus on olnud põhjalik, kõikehõlmav ning pole siiani esile toonud mingeid kõrvalekaldeid ettevõtte juhtimispraktikast. Enamgi veel – kunagi varem pole pärast kommertsmeedia ilmumist meie meediamaastikule Eesti Rahvusringhäälingu positsioon olnud nii tugev nagu praegu. Seda nii auditooriumi suuruse, kui mõju poolest ühiskonnale.

Olen varemgi väljendanud uhkustunnet ERR-i kollektiivi üle, kuuludes niisuguse eduka organisatsiooni juhtorganisse. Seda enam paneb mind imestama tõstatatud ettepanek mingi uue totaalse auditi tegemiseks. Minus tekitab see kahtlust, et niisuguse ettepaneku taga ei ole organisatsiooni juhtimise või majandamisega seotud küsimused, vaid kaalutletud poliitiline intriig.

Olgu siis öeldud, et ringhäälingunõukogu pädevus on täpselt ära toodud Eesti Rahvusringhäälingu seaduses ning see sätestab ammendavalt volituste piirid ja kohustused.

Seetõttu pean ka täpsustama värske kolleegi meedias ilmunud, nõukogu koosoleku järgset kommentaari, milles ta ütleb, et tal õnnestus nõukogu "veenda" täiendava siseauditi läbiviimise vajalikkuses.

Ilmselt tingituna värske informatsiooni suurest mahust ning olemata jõudnud lõpuni tutvuda senitehtuga kujunes ehk kolleeg Valdo Randperel ekslik mulje, et tema probleemipüstitus jäi nõukogu istungil kuidagi lahtiseks.

Ei jäänud. Valdo Randpere palus eile selgesõnaliselt panna täiendavate auditite läbiviimise punkti ringhäälingunõukogu septembrikuise koosoleku päevakorda. Lepiti kokku, et Valdo Randpere suhtleb auditikomiteega ja ühiselt sõnastatakse auditi maht ja ulatus ehk siis, millise tegevuse lõigu osas peaks täiendava siseauditi tegema. Rahvusringhäälingu seaduse paragrahvi 30 lõige 9 alusel on õigus nõukogul anda siseaudiitorile lisaülesandeid.

Auditikomitee hinnata jääb, kas ka tegelikult eksisteerib vajadus lisaks olemasolevatele protseduuridele rahvusringhäälingu täiendava auditeerimise järele. Minu hinnangul teeniks selline pretsedenditu lisategevus kahtlustust senisele nõukogule, auditikomiteele, siseaudiitorile ja rahvusvahelisele auditoorfirmale. Sest, kui ma kolleegi õieti mõistsin, siis kaasaks ta ka audiitoreid n.ö väljastpool süsteemi.

Igatahes loodan ma, et selle teema menetlemisel arvestab nõukogu rahvusringhäälingu kogu senist majandustegevust, selle tulemusi ning audiitorite ja auditikomitee ettepanekuid ja arvamusi.

Olen kindel, et seejuures mõistetakse rahvusringhäälingu sõltumatuse põhimõtteid ja alusprintsiipe ning suudetakse vältida mulje tekkimist antud küsimuse tõstatamise poliitilisest motiveeritusest, mis meie tänases turbulentses olukorras ei tule kohe kuidagi kellelegi kasuks.

Rahvusringhäälingu juhtimine peab olema päevapoliitiliselt sõltumatu ja stabiilne. Olen nõus, ja seda sätestab seaduski, et riigikogus esindatud erakondade esindajad, kuuludes Eesti Rahvusringhäälingu nõukogusse, toovad endaga kaasa ühe või teise poliitilise jõu huvid. Ent seesama, ringhäälinguseadus ise, asetab neile täiendava rolli – kaitsta rahvaesindajatena rahvusringhäälingu sõltumatust, vältida avalik-õigusliku organisatsiooni sattumist poliitilistesse tõmbetuultesse. Noblesse oblige – seisus kohustab. 

Toimetaja: Kaupo Meiel



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: