Uuring: kooseluseaduse vastased on vähemuses ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1560159720000 | amCalendar}}
Foto: AFP/Scanpix

Eesti elanike suhtumine seksuaalvähemustesse on viimastel aastatel veidi paranenud, näiteks on kooseluseaduse pooldajaid esimest rohkem kui selle vastaseid.

Eesti Inimõiguste Keskuse tellitud ja Turu-uuringute AS-i teostatud avaliku arvamuse uuring Eesti elanike hoiakutest LGBT-kogukonna ja teemade suhtes tõi välja, et võrreldes eelmiste aastatega on oluliselt vähenenud ebamugavustunne homoseksuaalidega suhtlemisel ning ka kokkupuude homoseksuaalsete inimestega on suurenenud. Suurim lõhe on keelepõhine- venekeelsed vastajad on LGBT teemal märksa sallimatumad ning polariseerumine on eestlastega varasemaga võrreldes isegi kasvanud.

Võrreldes varasemate uuringutega pole suhtumine homoseksuaalsusesse tervikuna väga oluliselt muutunud, küll on lisandunud neid, kes peavad seda nüüd täiesti vastuvõetavaks ja kahanenud nende osakaal, kes peavad seda täiesti vastuvõetamatuks.

Varasemast enam pooldavad uuringule vastanud seda, et geid ja lesbid peaksid olema kaitstud diskrimineerimise eest töökeskkonnas, hariduses ning kaupade ja teenuste kättesaadavuse osas.

Tõusnud on ka kooseluseadust pooldavate inimeste arv, keda on vastanute seas 49 protsenti. Kui eestlastest nõustub samasooliste kooselu registreerimisega 59 protsenti, siis muukeelsetest vastajatest 26 protsenti. Suur vahe on vastajate keele põhiselt ka suhtumises samasooliste abiellu (45 protsenti versus 22 protsenti toetab).

Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja Kari Käsper rõõmustas, et esmakordselt on kooseluseaduse vastased selges vähemuses.

"See on ennustatav: sama on juhtunud ka teistes maades, kui on aru saadud, et samasooliste perede kooselu õiguslik reguleerimine ei too kaasa ootamatuid negatiivseid tagajärgi. Siiski tuleks inimeste teadlikkust tõsta kooseluseaduse rakendusaktide vajalikkuse osas," sõnas Käsper.

Eesti LGBT Ühingu tegevjuht Kristel Rannaääre nägi suhtumise paranemises kokkupuute ja teavitustöö rolli.

"Tihti on LGBT teemade mittemõistmise taga teaduspõhise info puudumine. Me näeme oma töös, et kui inimene saab adekvaatset infot, siis teadmiste kasvuga muutuvad ka tema hoiakud positiivsemaks. Me näeme ka, et inimesed, kel on isiklik kokkupuude LGBT kogukonnaga, on teema suhtes avatumad ning soovivad kogukonda paremini mõista," selgitas Rannaääre.

Rannaääre näeb olulise teemana transsooliste teemade valgustamist, sest avalikkuses on võrreldes homoseksuaalidega teadlikkus selles küsimuses alles lapsekingades.

Homoseksuaalsus on keskmisest vastuvõetavam naiste, 20-29-aastaste, eestikeelsete, kõrgharidusega ja kõrgema sotsiaalse staatuse kui ka sissetulekuga inimeste, Tallinna ja Lõuna-Eesti elanike seas. Keskmisest vastuvõetamatum on homoseksuaalsus aga meeste, üle 60-aastaste, muukeelsete, Ida-Virumaa ja väiksemate linnaliste piirkondade elanike seas.

Turu-Uuringute AS-i uuringujuhi Liis Grünbergi sõnul tuleb uuringust välja, et hinnang ühiskonna meelsusse LGBT teemadel on negatiivsem kui uuringu tulemused seda näitavad.

"Olmelistes küsimuses ja ametialases suhtlemises ning näiteks poliitilise kandidaadi valiku osas on tolerantsus olemas. Varasemast enam tuntakse muret homoseksuaalsete teemadega meedias kokku puutumise pärast oma laste puhul. Ka tajuvad tolerantsemad vastajad suurenenud kokkupuuteid vaenu õhutavate kampaaniatega," selgitas Grümberg.

LGBT-teemalist uuringut on tellitud ja teostatud üle aasta alates 2012. aastast.

Toimetaja: Risko Sepp

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: