Mait Ots: Kadri Simson ei mõista Euroopa lipu tähendust? ({{commentsTotal}})

Mait Ots
Mait Ots Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Alates 2016. aastast riigikogu Valges saalis seisnud Euroopa lipu demonstratiivne eemaldamine on meeldida püüdmine kõigile neile, kes kahtlustavad ja vaenavad kõike piiritagust, tegemata vahet sõpradel ja vaenlastel, leiab oma kommentaaris Mait Ots.

Keskerakonna aseesimees ja Eesti kandidaat Euroopa Komisjoni liikmeks Kadri Simson jättis kolmapäeval hääletamata selle poolt, et Euroopa Liidu lipp jääks kõrvuti Eesti lipuga riigikogu hoone Valgesse saali.

Simsoni sõnul toetab ta alternatiivi, mille kohaselt võiks riigikogus väljas olla ka teiste oluliste organisatsioonide, mille liige Eesti on, lipud. "Ma arvan, et olukorras, kus meid just valiti ka ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks, võiks seal olla NATO ja Euroopa Liidu lipu kõrval ka ÜRO lipp," ütles peatne Euroopa Komisjoni volinik.

Sellise seisukohavõtuga näitab Simson, et ta kas ei saa aru Euroopa Liidu olemusest ja sellest, mida Euroopa lipp tähendab või ta hämab, et taaskord välja vabandada Keskerakonna koostööd avalikult eurointegratsiooni vastustava Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnaga (EKRE). Teatavasti oli ju Euroopa lipu Valgest saalist eemaldamise taga riigikogu uus esimees, EKRE juhtkonda kuuluv Henn Põlluaas.

Euroopa Liit otsustas kaheteistkümne kuldse tähega sinilipu oma sümboliks valida 1986. aastal, võttes selle üle Euroopa Nõukogult - organisatsioonilt, mille lõid demokraatia taastanud riigid pärast Teist maailmasõda inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete edendamiseks.

Euroopa Nõukogu valis selle oma sümboliks juba 1955. aastal. Ehkki Euroopa Liit loodi majandusühendusena, on see praeguseks oma koostöövaldkondi oluliselt laiendanud, tehes koostööd tarbijakaitsest kuni justiitsküsimusteni.

Selle, et kõige muu kõrval on Euroopa Liit ka demokraatlike õigusriikide ühendus, tagab nõue, et liikmestaatust taotlevad riigid peavad vastama niinimetatud Kopenhaageni kriteeriumidele. Need on reeglid, mille põhjal saab öelda, kas riigi institutsioonid tagavad demokraatliku valitsemise ja inimõiguste säilimise, kas riigis on toimiv turumajandus ja kas see tunnustab Euroopa Liidu poolseid kohustusi ja kavatsusi.

Seega võib öelda, et Euroopa Liidu liikmesriigid on kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumise kõrval ise kohustunud järgima ka inimõigusi ja -vabadusi ning seda sümboliseerib ka Euroopa lipp.

See lipp ei tähista lihtsalt 28 geograafiliselt lähestikku paikneva riigi ühendust, vaid seda, et need maad ja nende rahvad jagavad samu väärtusi ja põhimõtteid, need on samameelsed kõige sisulisemas tähenduses. Nad mõistavad sarnaselt euroopalikke väärtusi ning lähtuvad nendest oma elu korraldamisel. Seda ühtekuuluvust demonstreerib ka Euroopa Liidu lipp.

Oma põhjenduses Simson sisuliselt aga võrdsustab Euroopa Liidu kõigi muude rahvusvaheliste organisatsioonidega. Eesti on praegu rohkem kui 300 rahvusvahelise organisatsiooni liige, mis katavad kõikmõeldavaid kaasaegse elu valdkondi ning mille liikmestaatus on ühele riigile vajalik maailmas hästi hakkamasaamiseks.

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on neist küll kõige suurem ja tähtsam, kuid selle tähendus pole kaugeltki võrreldav Euroopa Liiduga. Üks oleks nagu kõigi inimeste kogum, teine samasuguste vaadetega isikuid koondav kinnine klubi, millesse saamiseks on vaja väga kõvasti pingutada ning mille liikmesuse määrab alati lisaks kriteeriumide täitmisele ka teiste liikmete poliitiline valik.

Alates 2016. aastast Valges saalis seisnud Euroopa lipu demonstratiivne eemaldamine sealt on meeldida püüdmine kõigile neile, kes soovivad Eesti enesessesulgumist ja kes kahtlustavad ja vaenavad kõike piiritagust, tegemata vahet sõpradel ja vaenlastel. ja isoleerivad sellega Eesti oma liitlastest ja mõttekaaslastest.

Toimetaja: Kaupo Meiel



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: