Kahjuliku kaunitari lupiini saatus on veel Eestis lahtine
Koos kurdlehise kibuvitsaga kandis Soome kahjulike võõrliikide nimekirja ka lupiini ehk hundioa. Eesti keskkonnaministeeriumil pole plaanis lupiini tõrjuma hakata.
Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialist Merike Linnamägi ütles ERR-ile, et kindlasti on lupiin ka Eestis väga invasiivne liik.
"Selles osas oli arutelu, et kanda (lupiin) kogu Euroopa Liidus võõrliikide nimekirja. Seda siiski ei kantud, sest Kesk-Euroopast öeldi, et see on neil liiga laialt levinud ja selle vastu ei ole võimalik enam võidelda. Aga ilmselgelt see ka meil probleeme põhjustab," rääkis Linnamägi.
Linnamäe sõnul on lupiin väga jõulise kasvuga, annab palju seemet ja taimel on väga pikk seemnepank. "Sellest on väga keeruline lahti saada. Soome kolleegid on öelnud, et sealt võib seemet üles tulla 50 aastat," ütles ta.
Lupiin ei ole Eestis nii laialt levinud kui Kesk-Euroopas. "Meil pole teda kasvatatud silokultuurina, tänu sellele pole seda põldudel kasvatatud, see on vähendanud tema levikut. Aga Lõuna-Eesti on seda siiski paksult täis, eriti on seda vanemate talukohtade juures. Järjest rohkem kohtab ka Põhja-Eestis, näiteks Lahemaal ringi sõites," rääkis Linnamägi.
Nagu kõik liblikõielised taimed seob ka lupiin mulda lämmastikku, mis tähendab, et ta muudab mulla omadusi ja seega ka teisi selles mullas kasvavaid liike. Teisisõnu, lupiini mõju keskkonnale on suur.
Linnamägi sõnul pole Eesti riigil otseselt midagi plaanis lupiini vastu ette võtta. "See on üks liikidest, mille (hävitamise) selgitamine inimestele on väga keeruline, sest ta on niivõrd ilus, inimestele ta nii kohutavalt meeldib. Aga väärtuslikel aladel, eriti kaitsealadel oleks vaja midagi ette võtta," märkis ta.
Toimetaja: Marko Tooming