Soome hävitab kibuvitsa, Eestil on see samuti plaanis ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1560505500000 | amCalendar}}
Foto: Priit Mürk/ERR

Eestiski laialt levinud kurdlehise kibuvitsa müük keelati Soomes 1. juunist ning 2022. aasta lõpuks ei tohi seda enam ka kasvatada. Ka Eestil on plaanis hakata kibuvitsa hävitama, alustatakse tõenäoliselt suurematest randadest.

Soomes rakendub kasvatamise keeld koos 2022. aasta lõppemisega, kirjutab Soome rahvusringhääling Yle. Peale eramaade tuleb kibuvits järgmise kolme aasta jooksul hävitada ka parkidest, randadest ja maanteede äärest.

Täpsemalt on tegu kurdlehise kibuvitsaga (Rosa rugosa), mis kasvab ka Eestis paljudes kohtades nii metsikult kui kultuurtaimena.

Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialist Merike Linnamägi ütles ERR-ile, et esimesed pilootalad Eestis on juba plaanis välja valida, kuid raha kibuvitsa hävitamiseks tänavu veel ei ole. "Loodame, et järgmisel aastal saab alustada," ütles ta.

Linnamäe sõnul on kibuvitsa probleem suures osas rannikul. "Ta mõjutab oluliselt meie liivaste alade ilmet, alad kasvavad kinni. Ühelt poolt mõjutab kibuvits alade kasutamist inimeste poolt, teiselt poolt tõrjub kohaliku taimestiku aladelt välja. Ta mõjutab kodumaiseid liike. Näiteks meil on rand-seahernes, kaitsealune liik, mida ta mõnes kohas välja tõrjub," selgitas ta.

Üks kohtadest, kus kibuvitsa tõrjumisega alustatakse, on tõenäoliselt Pärnu rand, märkis Linnamägi.

Alles hiljuti maksti kasvatamise eest veel toetust

Eestis pole kurdlehist kibuvitsa veel keelatud liikide nimekirja kantud, mis tähendab, et seda võib kasvatada ka kultuurtaimena oma aias ja kauplustes müüa. Keelatud liikide nimekirja lisamist on arutatud, kuid sellega kaasneksid probleemid.

"Probleem on selles, et väga paljud kultuurroosi sordid on tegelikult otsapidi sellest aretatud. Keelu rakendamine on keeruline – teha lillepoes kindlaks, kas see on kurdlehine kibuvits või mõni aretis ning kas see aretis on loodusele ohtlik või mitte, see on ääretult keeruline. See on ka põhjus, miks me pole nii kaugele läinud," ütles Linnamägi, kelle sõnul kibuvitsa keelustamine ei ole praegu päevakorras.

Näiteks alles 2017. aastal otsustas maaeluministeerium maksta toetust kurdlehise kibuvitsa kasvatamise eest.

"Selle vastu me aktiivselt astusime, ütlesime, et invasiivsete võõrliikide kasvatamise eest ei tohiks kindlasti toetust maksta. Minu teada on praegu nii, et inimesed ei saa taotleda toetust, aga need, kes kohe esimesel aastal taotlesid, nemad saavad veel toetust, kuna toetusega kaasneb nelja-aastane kasvatamiskohustus. Seega neil, kes panid kohe taime kasvama, see (kasvatamise) kohustus on," rääkis Linnamägi.

Kurdlehine kibuvits on algselt pärit Aasia kirdeosast, Soomesse jõudis see 20. sajandi algul ning on nüüdseks väga levinud teede ääres ja mererandades. Millal see Eestisse jõudis, ei ole nii täpselt teada, kuid sadakonna aastaga võiks siiski arvestada. Miks siis lasti ühel võõrliigil siin nii kaua areneda?

Linnamägi sõnul on võõrliikide puhul ääretult tavaline olukord, et liik vajab kohanemiseks aega ja ei hakkagi esimese 80 kuni 100 aasta jooksul looduses domineerima. Kui aga liik kliimaga kohaneb, siis hakkavad probleemid laialdaselt avalduma.

Soomlased on kibuvitsa keelustamisega ääri-veeri juba aastaid tegelenud. Näiteks keelati Soomes mõned aastat tagasi kurdlehise kibuvitsa kasutamine maanteede ääres erosiooni kontrolli all hoidva taimena.

"Me küsisime neilt, et mida nad asemel panevad ja neil oligi peamine mure, et midagi polegi asemel panna. Kurdlehine kibuvits on ideaalne maanteede ääres, kui maanteid soolatatakse, sest see taim peab olema soolakindel ja kurdlehine kibuvits seda on," rääkis Linnamägi.

Rosa rugosa kasvukohad Eestis. Autor/allikas: Elurikkuse andmebaas.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: