Petturi paaki võib jõuda iga kuues sinise diislikütuse liiter ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Tankur.
Tankur. Autor/allikas: Freepik/Creative Commons

Maksu- ja tolliameti hinnangul võib iga kuues sinise diislikütuse liiter minna valesse paaki. Maaeluministeerium püüab pettusi tõkestada kuid tõdeb, et uue korra kehtimahakkamiseks kulub veel aastaid.

Praegu saab tavahinnast 36 senti odavamat kütust osta iga soovija. Selleks tuleb näidata isikut tõendavat dokumenti ja öelda, milleks sinist diislikütust tarvitatakse. Ka ajakirjanik võib valetada, et tal on kodus kartulimaa, kanistrid täis tankida ja need hiljem sõiduautosse ümber valada. Vahelejäämise tõenäosus on kaduvväike.

Läinud aastal nõudis riik vähemmakstud aktsiisi 181 000 liitri diislikütuse eest. Maksu- ja tolliamet usub, et tegelikult võis valesse paaki jõuda 13,2 miljonit liitrit sinist kütust ehk pea-aegu iga kuues odavamalt müüdud kütuseliiter. Ameti maksuauditi üksuse juht Raili Roosimaa ütles, et petturite tabamiseks on neil kaks võimalust.

"Kui me näeme aruannetest neid füüsilisi isikuid, kes on eriotstarbelist diislikütust soetanud, siis me teostame sellist tagantjärele kontrolli. Me võtame nendega ühendust, vajadusel selgitame seda tausta, et mis otstarbel on isik seda kütust soetanud. Ja teine on selline reaalajas kontroll, kus isik peatatakse maanteel, tegevuskohas või tanklas ja tabatakse rikkumiselt," sõnas Roosimaa.

Roosimaa sõnul on petturite seas nii metsavedajaid kui ka teehooldajaid, aga kõige suurem probleem on ametil just sõiduautodega. Kusjuures aktsiisipetturite otsimine riigile tulu ei too. Ehk järelevalve kulub ametil rohkem raha, kui selle tulemusel tagasi saadakse.

"Sinna kulub ametniku töötunde, selleks, et toimuks suhtlus, toimuks avastamine, dokumentide vormistamine ja analüüside ootamine. Pluss, muidugi ka see, et see kütus on tavaliselt juba ära tarbitud, ehk tagantjärgi teha kindlaks, kuhu kütus tarbiti – see võib menetluslikult olla väga ressurssi nõudev," märkis Roosimaa.

Nii et kui reeglid ei muutu, pole mõtet ka järelevalvet tugevdada.

Kaks võimalikku lahendust

Probleemile hakati lahendust otsime läinud aastal ning tänaseks on maaeluministeerium pakkunud välja kaks võimalikku tulevikustsenaariumit.

Ministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban ütles, et üks võimalus oleks aktsiisisoodustust tagantjärgi anda.

"Selle lahenduse puhul idee on olnud selles, et ühelt poolt me piirame ostjate ringi, kellel on üldse õigus erimärgistatud diislikütust kasutada. Lisaks tagastatakse nendele isikutele aktsiisivahe hektartipõhiste limiitide alusel. Seejuures oleme kaalunud ka varianti, et selle lahenduse puhul lõpetada üldse diislikütuse erimärgistamine," märkis Gorban.

Gorban tõdes, et kõige keerulisem oleks kokku leppida niisugustes limiitides, mis põllumajandus- ja kalandussektorit piirama ei hakkaks. "Erinevate tootmisviiside puhul on see kütusekulu väga erinev."

Pindalapõhist aktsiisi tagasimaksmist ei toeta ka põllumajandus-kaubanduskoja esimees Roomet Sõrmus. Tema hinnangul peaks aktsiisisoodustuse ikkagi kohe kätte andma.

"Sest põllumajandussektoris tulenevalt tootmise eripäradest on niigi üsna suured väljakutsed seoses likviidsuse teemaga. See tähendab, et kui toimuks tagantjärgi aktsiisisoodustuse kompenseerimine, siis see oleks üsna problemaatiline põllumeeste rahavoogudele," sõnas Sõrmus.

Pealegi kardavad põllumehed, et kui kütuse värvimine lõpetataks, võib see hoogu anda kütusevarastele. Sestap usub Sõrmus, et probleemi tuleb lahendada jaemüügis. Selline on ka maaeluministeeriumi teine lahendusvariant.

"Selle variandi puhul me piiraksime lihtsalt õigustatud ostjate ringi. Ilmselt tuleks sellisel juhul mingisugune register, kus on loetelu isikutest, kellel üldse on õigus erimärgistatud diislikütust kasutada," ütles Marko Gorban.

See tähendaks, et need, kes päriselt põllumajanduse või kalandusega ei tegele, jääksid juba tanklas pika ninaga.

Lahendus mõne aasta jooksul

Roomet Sõrmus usub, et sinise kütuse ostuõiguse võiks anda taotluse alusel ning ainult äriühingutele või füüsilisest isikust ettevõtjatele.

"Eriotstarbelise diislikütuse peamine eesmärk on soodustada põllumajandustootmist. Teine aspekt on see, et tegemist on ka riigiabiga. Ja tundub tegelikult elementaarne, et riigiabi saab anda just ettevõtjatele mitte niivõrd eraisikutele," nentis Sõrmus.

Marko Gorban aga ütleb, et põllumajandusega tegelemiseks ei pea olema ettevõtja. Tema sõnul saavad füüsilised isikud ka erinevaid eurotoetusi.

"Näiteks ühtset pindalatoetust võib taotleda ka maa heas põllumajandus- ja keskkonnatingimustes hoidmise eest, mida omajagu füüsilisi isikuid täna teeb."

Gorban lisab, et füüsilised isikud ostavad täna umbes ühe neljandiku kogu erimärgistusega diislikütusest.

Esialgse analüüsi, kuidas eriotstarbelise kütuse müüki reguleerida, lubab maaeluministeerium valmis saada juuli lõpuks. Aga siis tuleb veel pidada veel hulk läbirääkimisi, teha seaduseelnõu väljatöötamiskavatus, seejärel eelnõu ja kogu poliitiline arutelu.

"Kui me räägime põllumajandustootja seisukohast, siis see võimalik uus skeem võiks jõustuda mõne aasta perspektiivis."

Gorbani sõnul ei või kindlalt väita, nagu kaotaks riik seni petturitele umbes viis miljonit eurot aastas. Ta rõhutab, et täpset pettuste hulka ei tea keegi. Ehk maksu- ja tolliamet räägib oma arvutustes väärkasutuse riskiga kütusest.

Raili Roosimaa selgitab, et amet võtab riskianalüüsi aluseks tanklate esitatud andmed.

"Eriotstarbelist kütust saab kasutada põllumajanduses ja kalanduses. Kui me näeme, kes on eriotstarbelist diislikütust soetanud, siis me vaatame, kas tal on võimalik seda kasutada ettenähtud otstarbel või mitte," rääkis Roosimaa.

 

Eriotstarbelist diislikütust on lubatud kasutada:

· põllumajanduses kasutatavas masinas, traktoris ja liikurmasinas;

· põllumajanduses kasutatavas kuivatis põllumajandustoodete kuivatamiseks;

· kutselisel kalapüügil

Eriotstarbelise diislikütuse väärkasutamise eest saab füüsilist isikut trahvida 1200 euroga, ja juriidilist isikut 3200 euroga.

Keskmine määratud trahvi summa 2017. aastal oli 91,67 eurot ja 2018. aastal 98,67 eurot.

Alates 2017. aasta 1. juulist tuleb väärkasutajal kinni maksta ka aktsiisivahe. Läinud aastal nõudis MTA aktsiisivahe tasumist 159 isikult 65 299 euro jagu, 180 913 liitri kütuse eest.

Väärkasutuse riskiga müük 2018. aastal oli 13,2 miljonit liitrit. Müügilt tekkinud kahju on hinnanguliselt 4,7 miljonit eurot.

Väärkasutuse riskiga müük 2017. aastaö oli 14,5 miljonit liitrit. Müügilt tekkinud kahju on hinnanguliselt 5,2 miljonit eurot.

Allikas: MTA

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: