Olukorras, kus maksu- ja tolliameti (MTA) hinnangul võib lausa 15 protsenti soodushinnaga erimärgistatud ehk üksnes põllumajanduslikuks kasutamiseks mõeldud diislikütust jõuda maksupetturite paaki, kel maatootmist ette näidata pole, pani põllumehi hämmastama, miks leidub ka Tallinnas ja Tartus ehk suuremates linnades tanklaid, kus on võimalik nn sinist diislikütust tankida, kuivõrd maamehel oma põllutöömasinaga ju linna asja pole.

Erimärgistusega kütus on Eestis müügil kokku 134 tanklas, kust seda ostetakse tänavu kokku üle 17 miljoni liitri.

Nii Tallinnas kui Tartus on kummaski kuus sellist tanklat, kust erimärgistatud diislikütust osta saab. Ainuüksi Tallinnas on tänavu esimese üheksa kuuga müüdud üle 400 tonni põllumajandusmasinatele mõeldud kütust.

Soodushinnaga tankimist võimaldavat süsteemi aga kasutatakse ära. Aastas jääb kütusepetturite tõttu riigil saamata umbes viis miljonit eurot kütuseaktsiisi.

Põllumeeste arvates ei peaks Tallinnas-Tartus selliseid tanklaid üldse olema, sest põllutöömasinad ju linnas ei käi. Nende hinnangul vähendaks see süsteemi petmist.

ID-kaart ei taga ausust

Tartus müüvad erimärgistusega kütust Olerex ja Tartu Terminal, Tallinnas Alexela, Olerex ja Krooning.

Alexela juhatuse liige Alan Vaht ütleb, et neil on Tallinnas vaid üks selline tankla: Marja tänava ja Mustamäe tee ristis.

Tema ei pea seda valeks, et ka pealinnas erimärgistusega kütust tankida saab.

"Siin tehakse hästi suurt vahet, et põllumeest justkui ei ole Tallinnas, aga kutseline kalamees saab ju samamoodi sinist diislit osta," põhjendab ta - Tallinn on ometigi merelinn.

Vaht selgitab, et igaüks ei saa erimärgistusega kütust tankida niikuinii. Selleks tuleb end tankuris ID-kaardi abil esmalt autentida ja lugeda läbi teavitus, mis annab teada, et erimärgistusega kütust tohivad tankida üksnes põllumajandustöötajad. Seepeale küsib tankur, kas inimesel on selle põhjal õigus sinist diislikütust tankida. Kui inimene on end süsteemis tuvastanud ja vastanud küsimusele "jah", hakkabki aktsiisivaba sinine diislikütus paaki voolama.

Alexela saadab tankinute ID-kaardi andmed maksuametile kord kuus. Seejärel saab MTA juba ise kontrollida, kas kõik erimärgistusega kütust tankinud selleks ka tegelikult õigust omasid.

"See on nii lihtne süsteem kontrollida. Kui neile on teada, kes on isikute ring, kes on kas põllumees või kutseline kalamees, on väga lihtne neid tabeleid automaatselt selliselt kõrvutada, kas tal ka tegelikult see luba on olemas," ütleb Vaht.

Kas ja kui palju sedasi süsteemi petetud on, MTA kütusemüüjale tagasisidet andnud ei ole.

Küll on teada, et tuvastusele vaatamata süsteemi petetakse - vahelejäänud põhjendavad maksuametile, et ei saanud keelest või küsimusest aru või vastasid kogemata "jah" -, mistõttu tahab riik süsteemi nüüd täiesti ümber teha. See tähendaks tõenäoliselt erikütuse müügi lõppu ja otsetoetustega asendamist, mis tooks põllumeestele kaasa kohustuse kütuseostu ise finantseerida ja siis tagantjärele selle ostu kompenseerimist taotleda.

Vaht peab seda tarbetuks ja uusi pettusi soosivaks, näiteks hakkavad inimesed oma nimele soodsama kütuse tankimiseks põllumaid soetama, millega tegelik plaan puudub. Samuti kaasneb võimalik probleem likviidsusega. Tema hinnangul saaks süsteemi lammutamise asemel ka parandada.

Et süsteemi lollikindlaks teha, pruugiks vaid seadusesse sisse kirjutada lepingu sõlmimise nõude ehk erikütust saaks osta ainult see, kes on sõlminud kütusemüüjaga lepingu, milles ta kinnitab oma allkirjaga, et tal on õigus erikütust osta. Siis väljastataks talle tanklaketi maksekaart, mis töötakski ainult selle kütuse tankimisel, milleks tal lepinguline õigus on. Vastasel juhul tankida ei õnnestu. Maksekaardiga õiguse tuvastamine käib mõne sekundiga.

"Sellisel juhul ei pea süsteemi üldsegi muutma. Tuleb ainult üks säte seadusesse juurde kirjutada, et sinise diisli müügiks peab isikul olema sõlmitud müüjaga lepinguline suhe. Sinna võib panna ka täiendavad tingimused, kus allkirjastaja kinnitab, et on teadlik, et tal on kõik vajalikud load olemas, mis tõestavad, et ta on kas kalamees või põllumees," ütleb Vaht.

Ta on oma ideed jaganud ka paari ametnikuga rahandus- ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist (MKM), kuid tagasisidet saanud ei ole.

Ministeeriumid: probleemistik on laiem

Nii rahandus- kui ka majandusministeerium kinnitavad, et probleemi lahendamise jäme ots on siiski maaeluministeeriumi käes.

"Alexela idee on teoreetiliselt realiseeritav ühe valitava lahendusvariandi sees - kas õigustatud isikute registri loomine ja piirangud kütuse soetamisel- või kütuse tagastamissüsteem koos kulunormide ja erimärgistamise lõpetamisega. Eraldiseisvana ei lahenda Alexela ettepanek kindlasti kogu problemaatikat, mis praegu erimärgistamisega seondub," kommenteeris rahandusministeeriumi pressiesindaja Siiri Suutre.

MKM ei kuulu isegi sellesse töögruppi, mis erikütuse küsimusele lahendust otsib, nii et nende asi lahendusi välja pakkuda ei ole.

Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban ütles, et 28. oktoobriks kutsuvad nad kokku ümarlaua, mis erinevaid ideid läbi sõeluma asub. Põllumajanduse ja maaelu arengu nõukokku (PMAN) kaasatakse kõik põllumajanduse katusorganisatsioonide esindajad, kes saavad oma ettepanekud esitada. Millised lahendusega edasi minnakse, selgubki siis. Alexela ettepanekut on seetõttu vara veel kommenteerida. Samas ühtki kütusemüüjat ümarlauale kutsuda ei plaanita, täpsustas ministeerium.