"Paljud aiapidajad kasutavad põhjavett taimede ja muru kastmiseks. Kuival ajal tuleks piirata muru kastmist ja vähendada vee tarbimist näiteks pesemiseks, et säästa kõige olulisemat – joogivett. Eriti säästlik tuleb olla salvkaevudest vee võtmisel, kuna salvkaevud pole nii sügavad ja neisse koguneb vesi põhjavee kõige pinnapealsematest, esimesena kuivale jäävatest kihtidest," soovitas keskkonnaameti vee peaspetsialist Ingrid Vinn.

Suvisel kuival perioodil on hea ette võtta salvkaevu puhastamine. Salvkaevus halveneb vee kvaliteet, kui kaev on pikka aega puhastamata, vee tarbimine väike ja vesi jääb kaevus seisma. Lisaks võivad olla kaevu kukkunud puulehed, hiired või muud väikeloomad.

Kaevu hooldamisel tühjendatakse see veest, setetest ja prahist ning vajadusel lisatakse kaevurõngad, et kaevu sügavamaks muuta. Seeläbi aitab salvkaevu puhastamine kaasa nii joogivee kvaliteedile kui ka lihtsustab vee kättesaamist. Joogivee kvaliteedi säilimiseks ning kaevu kui ehitise kaitsmiseks soovitab keskkonnaamet tellida kaevu puhastamine vastavatelt ekspertidelt.

Lisaks toob alanud suveperiood kaasa ka aktiivsema ehitustegevuse veehaarete rajamisel. Eramute veevarustuses kasutatakse meil peamiselt kaht kaevutüüpi: puur- ja salvkaev. Puurkaevu võib rajada ainult ehitusloa alusel, mis tuleb taotleda kohalikust omavalitsusest, kes omakorda kooskõlastab ehitusloa ja -projekti keskkonnaametiga.

Kui ehitusluba on olemas, saab tellida puurkaevu rajamise hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba omavalt isikult. Nende tegevuslubade omanike nimekiri on leitav keskkonnaministeeriumi kodulehelt, samuti saab tegevusloa olemasolu kontrollida majandustegevuse registrist. Salvkaevu rajamisel, ümberehitamisel ja lammutamisel esitatakse omavalitsusele ehitusteatis koos vajalike dokumentidega.

Puurkaevu rajamisega seotud küsimustega tuleks pöörduda keskkonnaametisse. Veepuudusega seotud probleemide puhul korraldab joogivee kohalik omavalitsus.