Jüri Nikolajev: Ukraina immigrandid on muutmas Eesti ühiskonda ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Ülo Josing/ERR

Ukraina immigrandid on muutmas meie ühiskonda, küsimus on vaid kuidas ja kui põhjalikult, arutleb Jüri Nikolajev.

Siseministri Mart Helme hinnangul seisame silmitsi üha kasvava massiimmigratsiooniga Ukrainast, millest Eesti ühiskond võib lausa mürgituse saada.

Helme räägib illegaalsest tööjõust, mis murendab maksulaekumiste süsteemi, Eestisse saabuvate immigrantide pereliikmed survestavad kohalikke vene koole ja lasteaedu ja tagatipuks lõimuvad Eestisse elama asuvad ukrainlased, Helme hinnangul, pigem venekeelse kogukonnaga ja eestlaste jaoks on see tõsine kultuuriline ja demograafiline probleem.

Peab ütlema et Mart Helme räägib tõtt. Ukraina immigrandid on muutmas meie ühiskonda, küsimus on vaid kuidas ja kui põhjalikult. Vähemalt lõimumisvaldkonnas on ukrainlaste tulekuga tekkimas päris uus olukord.

Aastatega on ju Eesti rahvusgruppide seas, väga laias laastus, kinnistunud teatud rollid. Esimest viiulit mängivad enesekesksed eestlased ning eestlaste kõrval on vähem edukad, aga suuremalt jaolt oma teise plaani rolliga harjunud mitte-eestlased.

Paikaloksunud ühiskond, kinnistunud sisepingete ja vastuoludega, mille silumine võib võtta aastakümneid, kuid tõele silma vaadates, ega kellelgi kuskile kiiret ju pole. Nagu ütles kohalike venelaste kohta Eestisse elama asunud moskvalane, et see on üllatavalt inertne, väga aeglane ja minnalaskmismeeleolus olesklev elanikkond.

Ukrainlased on hoopis teisest puust. Äärmiselt kohanemisvõimeliste ja kiiresti sotsialiseeruvatena üritavad nad nii kähku kui võimalik ära kasutada neile avanenud võimaluste akent. Keelt õppida? Pole probleemi! Konkurendid teenusteturult üliodavate hindadega välja süüa? Mõnuga!

Seni kuni kohalikud ettevõtjad kontorites kliente ootavad, käivad ukrainlased mööda kortereid poole hinnaga sama teenust pakkumas. Kõik see tekitab kohalikes venelastes nõutust, ärevust ja juba ka viha, et on meil eestlastega nagu on, aga see, kuidas ukrainlased küünarnukkidega teed tehes endale päikese all kohta puhastavad, on ikka päris häbematu.

Seega väita, et meie venelasi ja sisserännanud ukrainlasi ootab sõbralik omavaheline lõimumine küll ei maksaks. Ja kas ukrainlased üldse tahavadki lõimuda? Suurte Kanadas või Ameerika Ühendriikides elavate ukraina kogukondade sihiks on eeskätt majanduslik edu, mitte sulandumine kohalikku rahvasse.

Ehk siis Eesti integratsioonimaastikul on ukrainlaste tulekuga tärkamas kolmas jõud, mille mõju ühiskonnale on raske ennustada. Aga proovida ju võib.

Eelmise sajandi seitsmekümnendatel venelaste iseloomu uurinud sotsiaalantropoloog Valentina Tšesnokova jõudis järeldusele, et kõige paremini klapib venelastel kooselu soomeugrilastega ja seda eeskätt tänu sarnastele iseloomujoontele, nagu individualism, apaatsus ja jonnakus.

Kui eelnevale lisada geeniuuringute tulemused, mis väidavad, et soome-ugri aladel elavad venelased on tegelikult venestunud soomlased, siis suure tõenäosusega panevad kaks suurt Eestis elavat kogukonda seljad kokku, et tõeliste slaavlaste survele vastu seista.

See on muidugi väga subjektiivne ja poliitiliselt täiesti ebakorrektne väide, aga mine sa tea, ehk saabki Eestis lõimumise kiirendajaks mitte aktiivne keeleõpe, vaid kolmanda rahvusgrupi pealetung.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: