Tartu vaksal võib ootajale väiksemaks jääda ({{commentsTotal}})

Eesti Raudtee plaan Tartu jaamahoone üürileping üles öelda hakkab kiiva kiskuma - hoone omanik põtkib vastu ning detsembriks võib reisijatele jääda poole vähem ruumi või sootuks suletud uksed.

2012. aasta suvel avati rõõmsate puhkpillihelide saatel Tartu vana vaksalihoone. Selleks ajaks oli allkirjad saanud kaks tähtajalist lepingut. Tartu linnale, kes andis vaksali remondiks 164 000 eurot, lubas hoone omanik, et kuni 2031. aastani on ootesaalid inimestele avatud. Sama aastani pidi kehtima ka omaniku ja Eesti Raudtee vaheline rendileping.

Toona veel vähetähtis punkt lepingus ütleb, et Eesti Raudtee võib selle üles öelda juhul, kui temast sõltumata vaksalit enam vaja ei lähe. Ja nüüd on see aeg riigifirma meelest käes.

"Eesti Raudtee on taristu omanik, kelle ärieesmärgiks on pakkuda operaatoritele võimalikult kvaliteetset taristut. Me püüame püsida oma fookuses," ütles Eesti Raudtee taristudirektor Kaido Aettik ERR-ile.

Reisijate ootesaalid riigifirma fookusesse ei mahu ning pärast 7. detsembrit nad Tartu vaksali eest enam üüri ei maksa.

ER tahab 30 jaamahoonest lahti saada

Tegemist pole riigiettevõtte vimmaga tartlaste vastu. Kaido Aettik selgitab, et ligi 30 jaamahoonet kuulub ka päriselt Eesti Raudteele. Ja kõigist nendes soovib ettevõte lahti saada nii kiiresti kui võimalik.

"Me oleme majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga täna läbirääkimiste faasis, kuidas neid protseduure võimalikult kiiresti läbida, et nad ei jääks bürokraatia taha toppama," sõnas Aettik.

Aettiku sõnul näevad nad jaamahoonetele kahte võimalikku kosilast. Enamuses saab hooned üle anda kohalikele omavalitsustele. Mõnel pool peab mängu astuma reisijateveoga tegelev AS Eesti Liinirongid (Elron).

"Seal, kus Elron näeb, et see on möödapääsmatu. Et teisiti ei ole võimalik perroonidele läheneda, seal, tõesõna, peame suutma Elroni ja meie vahelistes kokkulepetes jõuda selleni, et nad need kohustused võtavad üle," ütles Aettik.

Elroni peale lootis Eesti Raudtee ka siis, kui ta Tartu vaksalihoone rendilepingu üles ütles. Elron ei petnud ootusi ja kutsus hoone omaniku Lõuna Varahalduse OÜ läbirääkimistele. Aga Lõuna Varahalduse juht Kaspar Kokk vastas, et kui uus leping sõlmitakse, soovib ta samade ruumide eest rohkem raha. Pealegi ei sunni teda läbirääkimisteks miski, sest tema hinnangul ei saa Eesti Raudtee lepingut lõpetada.

"Eesti Raudteel ei ole vahepealse aja jooksul ilmnenud selliseid asjaolusid, mis annaks neile õiguse seda tähtajaliselt sõlmitud üürilepingut ennetähtaegselt lõpetada. Ja meie seisukoht lühidalt on see, et leping on kehtiv ja Eesti Raudtee peab seda lepingut täitma," sõnas Kokk.

Inimesed mahuksid ka ühte saali

Kokk on veendunud, et kohtus saaks ta Eesti Raudtee üle seljavõidu. Aga miks niimoodi jonnida, ehk mis sel vahet on, kumb riigifirma renti maksab? Põhjus peitub selles, et Elron sooviks lepingu sõlmida nii-öelda vähendatud mahus.

"Meie oleksime eelkõige huvitatud sellest, et tagada ootesaal, kus inimesed saaksid oodata ja kus nad saaksid pileti osta, mitte selle maja suures mahus rentimine. Kuna me oleme riigi toetusel tegutsev ettevõte, siis me ei saa endale ka lubada ülemäärast luksust ja suuri ruume," märkis Eroni juhatuse esimees Merike Saks.

Kes on Tartu vaksalis käinud, teab, et ruumist seal puudust ei ole. Enamasti mahuvad ootajad ära uste juurde, kus sõbralik tädi pileteid ja saiakesi müüb. Aga hoone parem tiib on veel avaram. Uhke saali seinte ääres on mõned pingid ja väikene näitus, kuid inimesi eksib sinna harvem. See tähendab, et kui Elron jaamahoone oma kätte võtaks, jääks rongiootamise ruumi kaks korda vähemaks.

"See saal on seal ikkagi päris-päris suur. Ka see otse sissetulev saal. Aga need on sellised detailid, mida praegu ei ole mõtet arutada. Ma arvan, et teil on mõttekam rääkida Eesti Raudteega, et mis seisus neil on läbirääkimised. Võib-olla see mure on ära lahendatud," ütles Saks.

Ettevõtte võib linna toetuse tagastada

See, et mure on õhus, kõlab vastu ka Tartu linnavalitsuses. Linnapea Urmas Klaas ütleb, et riigiettevõtete jutt on vastuoluline.

"Eesti Raudtee on Tartu linnaga arutanud reisirongiliikluse suurendamise plaane. Mõnda aega tagasi ilmus ju suisa artikkel pealkirjaga, et Vene rongid murravad Eestisse. Kui me näeme siin selliseid plaane, siis on alust arvata, et on suuremaid ootesaale ka vaja, eriti kui tegemist on ümberistumistega," märkis linnapea.

Klaas tuletab ka meelde, et linn toetas rahaga vaksali remonti. Ning see seab pisut plindrisse Lõuna Varahalduse. Ehk ettevõte peab tagama, et vaksalihoone ka edaspidi avalikkusele jääks.

Kaspar Kokk vastas, et kui lõpuks selgub, et Eesti Raudtee üürilepingut siiski ei täida on tema arvates kõige lihtsam ja otstarbekam linnale toetus tagastada.

"Ilmselt siis võtta ootesaal kogu ulatuses ja otsida sinna uus üürnik. On see siis Elron, Maxima, apteek või kasutatud riiete pood – see on siis iseküsimus," pakkus Kokk.

Toimetaja: Urmet Kook



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: