Eesti Raudtee kinnisvarahaldur Alar Laurimaa täpsustas, et ettevõttele kuulub veidi enam kui 300 kinnisvaraobjekti, millest umbes 50 hoonet Eesti Raudtee ei vaja täna ega lähitulevikus.

"Mittevajalikud hooned ei ole ainult ajaloolised jaamahooned, vaid ka ehitised, mis on rajatud raudteejaama teenindamiseks – pagasi- ja tuletõrjekuurid, erinevat tüüpi laohooned ja nii edasi," ütles ta ERR-ile.

Laurimaa sõnul pole mittevajalike jaamahoonete nimekiri täielik ja seetõttu ei soovita seda veel avalikustada.

Kasutuseta jaamahoonetest vabanemise peamine põhjus kinnisvara hoolduse kulude vähendamine. Laurimaa sõnul tahab Eesti Raudtee eelkõige tegelda ettevõtte põhitegevusega ehk taristu haldamise ja raudteeliikluse juhtimisega.

"Soovime leida rakenduse ainult nendele hoonetele, mis pole kasutuses. Ettevõtte soov on, et ajaloolised raudteehooned leiaksid edaspidi väärika kaustaja ja kasutuse," ütles ta.

Peamiste huvilistena nähakse kohalikke omavalitsusi ning võimalik on nii hoonete müük, rendile andmine kui võõrandamine.

"Kindlasti on hoonete pikaajalisse kasutusse andmine kõige lihtsam variant. Kui räägime hoonete müügist või tasuta võõrandamisest, siis tuleb arvestada, et raudtee taristu teenindamiseks vajalik maa on jäetud riigi omandisse ning Eesti Raudtee kasuks on seatud raudteemaale hoonestusõigus," selgitas Laurimaa.

Seetõttu oleneb see, kas ja kuidas saab hooneid võõrandada, ka riigimaa valitseja ehk majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) seisukohast. Eesti Raudtee ongi praegu ministeeriumiga läbirääkimistes hoonestusõiguse jagamise tingimustes.

MKM-i teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter ütles ERR-ile, et ilmselt ei ole võimalik leida kõigi jaamahoonete edasise majandamise printsiipide osas ühetaolist lahendust. "Küsimused lahendatakse pigem juhtumipõhiselt, arvestades vastava hoone ja rajatise spetsiifikat, nii selle asukohta, seisundit, turuväärtust, avalikku huvi, raudtee ohutust ja muid sarnaseid aspekte," selgitas ta.

Laurimaa sõnul on Eesti Raudtee jaoks oluline, et jaamahoonetest loobumisega ei tekitataks ettevõttele majanduslikku kahju. "Kinnisvarasse on ajajooksul investeeritud märkimisväärseid summasid. Kindlasti tuleb iga juhtumi puhul eraldi üle vaadata ja otsustada müüdavate hoonetega seotud tingimused," märkis ta.

Tähtaega kasututest jaamahoonetest vabanemiseks pole Eesti Raudtee seadnud. Jaamahoonete pidamiseks kuluvat summat ei osanud Laurimaa öelda, sest seda pidavat olema keeruline välja arvestada.

Kui tekibki ostuhuvilisi ning jaamahooneid suudetakse müüa, ei tähendaks see ettevõtte hinnangul suurt tulu.

"Hoonete müügist saadavad summad ei pruugi olla väga märkimisväärsed – asuvad ju enamik ajaloolistest jaamahoonetest väljaspool aktiivse kinnisvara turu piirkonda," märkis Laurimaa ja lisas, et see raha, mis müügist siiski saadakse, suunatakse raudteetaristu arendamisse.