Loomad elutoas ehk kas elurajoonis võib kanu või lehma pidada? ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Eesti animafilmis
Eesti animafilmis "Miriami lood" peeti lemmikloomana kana. Autor/allikas: Kaader filmist

Lahtiselt jooksvad kanad aedlinna eramaja hoovis või lahtine lehm keset linna - see polegi utoopia, vaid näited elust enesest. Mis reguleerib põllumajandusloomade pidamist kodus sisuliselt lemmikloomana ja millised on võimalused seda piirata, kui naabri fantaasia juba elamist segama hakkab? ERR uuris asja.

Mitmeid aastaid tagasi olid valgalased hädas: keegi pidas lahtiselt lehma keset linna. Hiljuti oli samasugune lugu ka Põltsamaal. Omavalitsused otsisid abi veterinaar- ja toiduametilt (VTA), aga kuna kõik loomapidamise nõuded olid täidetud, pudulojused ka korralikult registrisse kantud ja linnad polnud oma loomapidamise eeskirjades lehmapidamist keelustanud, siis jäid ametil käed lühikeseks.

"Paar aastat tagasi oli ühel kummalisel mehel tige lehm, kes ründas möödakäijaid. Ta läks ka ekskavaatorile kallale – sama pöörane, kui mees ise, oli ka loom. Sellega sai siin igasugu pulli!" meenutab Põltsamaa valla keskkonnaspetsialist Ain Valu.

Põltsamaal lahenes asi tookord iseenesest - ühel hetkel lehma lihtsalt enam linnatänavatel ei märgatud ja nii ta jäi.

Ain Valu ei oska linnas lehma või muude põllumajanduslindude-loomade pidamist otseselt probleemiks ka pidada. Kuna Põltsamaal on palju eramaju, on seal tavaline, et näiteks kanad majade vahel ringi siblivad või mesitarud pool aeda ära täidavad. Ka kitsi on ette tulnud.

"Mesitarusid on Põltsamaal, seda me pole reguleerinud ka mitte kuidagi, neid on ikka ohtralt. Kui kellelegi nad häiringut ei tekita, siis kodulinnud meil mõnes õues ikka on. Kits on väikeloom, ega siin ei teagi, kui kellelgi on. Silma küll ei torka, kui kellelgi on. Põltsamaa on eramajade linn, siin on suured krundid, kaebusi pole ka olnud peale selle ühe veidriku," viitab Valu riiaka lehma omanikule.

Linnalehmad Pärnus merehädas Autor/allikas: ERR

Omavalitsused on reeglina reguleerinud küll koerte-kasside "ja muude" lemmikloomade pidamise oma territooriumil, ent kui keegi tahab põllumajandusloomi lemmikloomana linnatingimustes või suvitusrajoonis lahtiselt pidada, polegi alati punkti, millest kinni hakata. Kohalik omavalitsus lihtsalt pole selle peale tulnudki, et mõnel võib tekkida soov koduhoovis siga või kanu lemmikloomana pidama hakata. Vaid üksikud omavalitsused on oma nimekirja täpsemaks teinud.

Näiteks Harku vald, mille territooriumil asub palju suvilapiirkondi, mis üha enam aastaringselt elamiseks kasutust leiavad, ütlebki, et neil on üksnes kasside-koerte pidamine reguleeritud.

Ka Tallinna linn ei ole koduloomade-lindude pidamist eraldi reguleerinud (v.a koerad-kassid), nad lähtuvad puhtalt ministri määrustest erinevate loomade pidamise tingimuste kohta.

"Omanik peab arvestama, et loomapidamine ei tohi häirida kaasinimesi ja loomad ei tohi väljaspool omaniku territooriumi hulkuda. Hobused, veised, sead ja kitsed tuleb registreerida põllumajandusloomade registris," ütleb keskkonna- ja kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo Sulg vaid.

VTA lemmikloomade pidamise määrus nimetab lemmikloomadena koerte-kasside kõrval ka närilised, küüliku, puurituhkru, puurilinnu, roomajad-kahepaiksed, selgrootud ja akvaariumikalad. Näiteks puurilinnul peab olema vähemalt kaks õrt ning piisavalt ruumi lennata ja liikuda ning õrreala peab olema nii palju, et kõik linnud mahuksid samaaegselt õrrel istuma. Ainult aknast välja lendamise võimalust ei tohi olla. Seega võiks linnakorteris kanu justkui pidada. Samas on munakanade pidamine reguleeritud eraldi määrusega.

Ka Ain Valu tõdeb, et piir lemmiklooma ja põllumajanduslooma vahel on õhuke ja tema ei ole kindel, kuhu seda joont tõmmata.

"Keskkonnaametiga oli jutuks, et kustmaalt on lemmikloom ja kustmaalt põllumajanduslik loom. Leidsime, et kui kõrvarõngas on kõrvas, siis on põllumajandusloom, kui ei, siis lemmikloom. Riiklikult on see ka segane asi – kustmaalt siga on lemmikloom ja kustmaalt ärasöömiseloom? Ilmselt siis nii, et kui on kollase sildiga (põllumajandusliku looma nummerdatud tunnusega - toim), siis on põllumajanduslik loom. Näiteks kas pärlkana on kodulind või lemmiklind? Kui nad naabreid ei häiri ja tänavale ei kipu, siis ma ei näe ka põhjust sekkuda, las nad siis siblivad ja jalutavad paari kaupa siin," ütleb Valu.

Tõsi ta on, et ka riigi tasandil on asi segane ehk arusaamad jooksevad piki ametkonna piiri - üks arvab nii ja teine naa, sõltuvalt oma mättast.

Kõik Eestis peetavad põllumajandusloomad tuleb arvele võtta PRIA-s. Veterinaar- ja toiduamet (VTA) teeb siis sellele registrile ja nende loomade pidamisele järelevalvet. VTA seisukohast peaks PRIA jälgima loomade-lindude registreerimisel ka seda, kas neid soovitakse pidada nõuetekohastes tingimustes, nii et sobimatute tingimuste korral jäetaks pudulojused registreerimaja ehk korteris kana pidamine, nagu oli Leelo Tungla ja Peep Pedmansoni loodud lasteanimatsioonis ja -raamatus "Miriami lood", peaks selle loogikaga olema välistatud.

"Kui PRIA lubab kanad korterisse registreerida, siis on meie asi anda hinnang, kas on nõutud tingimused tagatud. Normaalseks ma kindlasti seda ei pea. Me ei saa propageerida, et võtke kanad kõik omale korterisse, seda me ei tohi tolereerida," ütleb VTA loomatervishoiu ja -heaolu osakonna juhataja Harles Kaup.

VTA jälgib ärevusega ka üha laienevat kodulindude tõu- ja liigirikkust.

"Mitte väga süvitsi uurides on selge, et nad ei ole kõik toodud siia vastavalt kehtivatele nõuetele. Seda me jälgime väga pingsalt ja oleme suunanud järelevalvet sellega tegelema. Iseäranis palju on eri tõugu kanu, teisi linde - hanesid-kalkuneid - on vähem," ütleb Kaup.

Ta rõhutab, et niisama uitmõtte ajel ehk ilma PRIA hallatavasse registrisse kandmata ei tohi keegi põllumajanduslooma pidada. See omakorda eeldab vastavat haridust ja looma liigiomastest vajadustest tingitud pidamisnõuetest kinnipidamist.

Registrisse kandmine on vajalik eeskätt taudide leviku peatamiseks, sest loomapidaja peab olema kättesaadav, kui taudioht tekib. Iga registrisse kandmata põllumajandusloom või -lind, näiteks siga või kana, on potentsiaalsed ohuallikad. Palju pole aega möödas veel ulatuslikust linnugripi levikust ja seakatk pole siiani päriselt seljatatud.

PRIA aga kostab vastu, et nende ülesandeks on põllumajandusloomade registri pidamine, lemmikloomade registrit nad ei pea. Ning registrisse kantakse kõik loomad, kelle omanik üles loetleb, keeldumiseks neil alust pole. Põhjuseks just seesama taudioht.

"Kuna teave iga konkreetse looma asukoha kohta on võimaliku taudi puhkemise korral tauditõrje seisukohalt äärmiselt oluline, siis põllumajandusloomade register ei saa keelduda tegevuskoha andmete registrisse kandmisest ka juhul, kui reaalselt tegeletakse linnas näiteks kitse pidamisega," põhjendab PRIA teabeosakonna peaspetsialist Tiia Tamm-Suik.

Loomapidamise alustamise korral tuleb loomapidajal kõigepealt kanda põllumajandusloomade registrisse tegevuskoht, kus plaanitakse loomi pidama hakata. VTA kui järelevalve tegija võib siis tegutsema asuda, kui neile kits linnaruumis ebasobiv tundub.

Loomakaitseseadus ütleb, et loomadele-lindudele tuleb tagada nii liigiomased pidamistingimused kui ka veterinaarabi.

"Sellele tihti loomapidajad ei mõtle. Alles siis, kui loom haigeks jääb, hakkab pidaja sageli mõtlema, kuidas loomale esmaabi annab," ütleb Kaup.

Tõenäolisem on aga, et linnakanu ja -kitsi peetakse lihtsalt mitteametlikult ehk registrisse kandmata. Sellisel juhul ei tea neist ei PRIA ega VTA ning kui ka kohalik omavalitsus pole oma lemmikloomade pidamise eeskirjas taibanud kanade, kitsede või mesilaste pidamise tingimusi täpsustada, siis nad võivadki rahus näiteks Vääna-Jõesuu suvilaaias oma looma- või linnuelu elada.

"Me sekkume siis, kui naaber kaebab, et loomapidaja rikub looma heaolunõudeid, näiteks sööda-jooda-pidamistingimusi. Siis me kontrollime kindlasti seda loomapidamist ja anname omapoolse hinnangu," ütleb Kaup.

Kui aga loomad-linnud on küll registreeritud ja nende pidamine on nõuetekohane, kuid naaber on mesilaste suhtes allergiline või kanad pidevalt naabri aeda uitavad, soovitab Kaup naabritel oma õiguste kaitseks halduskohtusse pöörduda.

Linnakanad, samamoodi nagu linnamesilasedki on lisaks eeslinnadele ka keskustes üha levinumaks trendiks. Autor/allikas: Randel Kreitsberg

Lubatud lemmikloomade nimekiri koostamisel

Kaup ütleb, seadusandlus on ajale kahetsusväärselt jalgu jäänud, ent sellega tegeldakse.

Kuna elu on kirjum ja inimestel fantaasiat rohkem, kui ametnikud ette kujutada suudavad, ongi töös ministri määrus, millega pannakse paika tiheasustusaladel lubatavate lemmikloomade nimekiri.

"Põhiline soov on see, et ei tekiks olukordi, kus kodus peetaks kiskjat või looma, kes võib inimestele ohtu kujutada. See on praegu reguleerimata," tõdeb Kaup.

Ta toob näiteks, et seaduseaugu tõttu peetakse Eestis näiteks lemmikloomana Aafrikast pärit servaleid, kes on gepardi täppide ja ilvese kõrvatuttidega ning ilvese mõõtu kõrgete jalgadega lihatoiduline kaslane, kes suudab hüpata kolme meetri kõrgusele ning sööb lisaks närilistele ja lindudele ka jäneseid ja väiksemaid antiloope.

"Kuna nad on Saksamaa kasvandusest pärit ja liikunud Eestisse vastavate dokumentidega, siis ei ole ka otsest keeldu, et neid ei võiks pidada. Praegu töötame eelnõu kallal, et Eestis tekiks olukord, kus lõvi või karu keelatakse pidada," ütleb Kaup.

Millal aga määruse mustand kooskõlastusringi- ja allkirjaküpseks võiks saada, ei julge Kaup ennustada: "Eks see sõltub natuke poliitilisest tahtest ka."

Metsloomade pidamine on seevastu juba reguleeritud: Eestis on keelatud vabast loodusest omale loomi püüda ja neid kodus kasvatada. Nii on metsast või aiast püütud rebase või siili pidamine igal juhul keelatud tegevus.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: