"Me peame hoidma väikseid ja me peame hakkama tegema seakisa, kui kellelegi liiga tehakse." Nii ütles näitleja Juhan Ulfsak märtsis teatriauhindade peoõhtul.

Ja see mõte on taas aktuaalne, sedakorda ülikoolide kontekstis. Hiljuti kajastas ajakirjandus Eesti rahvuskonservatiivide juhi Mart Helme ütlust, et Tallinna Ülikooli ei peaks tema hinnangul paigutama raha, et seal koolitada hobusevargaid. Seda võib käsitleda ka kui lihtsalt reljeefset väljaütlemist, mis ei olnud põhistatud faktidega. 

Aga selles peaks nägema ka suuremat ohumärki.

Tallinna Ülikooli vastu öeldule ei reageerinud teised ülikoolid ja teadusasutused, Rektorite Nõukogu ega Eesti Teaduste Akadeemia. Vastulause tegid küll teadlasi ja akadeemilisi töötajaid ühendavad organisatsioonid, kuid nende sõnumi kaja jäi tagasihoidlikuks.

Aga miks kõik see ohtlik on?

Vaatame Eesti piiridest veidi kaugemale, näiteks Ungarisse. Ungaris on parempopulistide käsul suletud ülikoolides õppekavasid ja teaduse rahastamise üle otsustab peaministri nimetatud nõukogu. See on üks näide, kus poliitikud on ülikoolidelt võtnud akadeemilise vabaduse ja sõltumatuse. 

Omakeelne teadus ja kõrgharidus on kultuurrahva üks oluline tunnus. Teadus ja kõrgharidus saavad kultuuri, ühiskonda ja majandust hoida ja arendada üksnes siis, kui neil on selleks akadeemiline vabadus ja autonoomia ehk sõltumatus otsustada parima teadusliku teadmise pinnalt. Mõistagi tähendab see ka vastutust, et teadustööd tuleb teha eetiliselt järgides head akadeemilist tava. 

Tuleme tagasi Tallinna Ülikooli vastu suunatud kriitika juurde. 

Võib ju küsida, millised erialad on vajalikud ja millised mitte. Eelmisel nädalal selgus ka see, et ülikoolide sisseastumisavalduste ning konkursside kohaselt soovivad inimesed minna õppima sotsiaalteaduslikke erialasid, näiteks haldus- ja ärijuhtimist, psühholoogiat ning reklaami ja suhtekorraldust. Võib ju seada kahtluse alla, kas Eesti vajab sellisel hulgal just nende valdkondade spetsialiste.  

Siin aga tuleks vaadata ülikoolidesse esitatud avalduste arvude ja konkursside taha. Suur osa populaarsetele erialadele õppima tulijatest on täiskasvanud ning juba töökogemusega inimesed, kel sageli on juba üks kõrgharidus olemas ning ülikooli tullakse ennast täiendama, et olla tööturul veelgi professionaalsemad. Targemad ja asjatundlikud töötajad on kasulikumad ettevõttele ning selle kaudu ka Eesti majandusele. 

Vaatame seda asja ka teise nurga alt.

Eelmisel nädalal ühendas sadu tuhandeid eestlasi üle maailma laulu- ja tantsupidu. Tuhanded eestlased üle maailma on ühiselt töötanud mitu aastat selle nimel, et panna see pidu meid ühtsust tundma.

Muide, enamik nendest inimestest, kes selle peo kokku panid ja meieni tõid, nii tantsuõpetajatest kui ka koorijuhtidest, korraldajatest, aga ka tele- ja raadiokanalites ülekannete vahendajatest, tulevad nendest samadest ülikoolidest, suures osas just Tallinna Ülikoolist. 

Kelle käsi tõuseb kleepima silti hobusevaras külge inimestele, kelle töö ongi olnud luua see eestlasi kultuuriliselt ja rahvuslikult ühendav suursündmus?

Üle-eelmisel nädalal oli see Tallinna Ülikool, keda rünnati ning teised ülikoolid ei teinud seakisa. Ka Ungaris ei tehtud seakisa, kui ilmnesid esimesed reljeefsed väljaütlemised teatrite ja ülikoolide aadressil. Ehk on siin mõtteainet Eesti ülikoolidele ja teadlastele.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.