Ümarmudilast saab lahti vaid isukalt süües ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Wikimedia Commons

Kuigi gurmaanid kurdavad, et ümarmudilat panni peale ei jagu, kinnitab mereinstituudi kalateadlane Jonne Kotta, et kuuldused ümarmudila lahkumisest Eesti vetes on liialdatud. Kala jääb küll vähem võrku, kuid lahti on aplast võõrliigist raske saada, kui just ümarmudilat ei hakata igapäevaselt sööma.

Kala- ja kirjamees Vladislav Koržetsi üks firmaroogi on olnud vürtsikiluga ümarmudil. Tänavustel merepäevadel ta seda pakkuda ei saa, sest ümarmudilat lihtsalt ei jagu.

"Me sel suvel oleme teda kätte saanud ja valmistanud, aga raskusi oli juba eelmisel suvel, et kui ma tahtsin saada ümarmudilat suuremas koguses, siis see polnudki nii hõlbus äkitselt," rääkis Koržets.

Kui aastaid räägiti ümarmudilast kui Eesti kalade hävitajast, siis viimased paar aastat on Koržetsi sõnul näidanud, et loodus ise sätib tasakaalu paika. Samas ei välista ta, et mõne aasta pärast hakkab ümarmudila arvukus taas kiiresti kasvama.

"Võõrliikidega ongi nii, et alguses läheb nende arvukus hirmus suureks ja siis jääb veidikene vähemaks ja siis olukord stabiliseerub. Kui praegu ikkagi meres sukeldumas käia, siis ümarmudilat on seal põhjas näha väga-väga palju," rääkis Eesti mereinstituudi teadlane Jonne Kotta.

Tema sõnul on mitu põhjust, miks ümarmudilat näib olevat vähe. Esiteks satub neid võrkudesse vähem, sest merevesi on nii külm, et kala lihtsalt ei taha liikuda. "Näiteks Liivi lahes on vesi 10 kraadi, see on juulis midagi tavatut," tunnistab teadlane. Ka on hakanud kaugelt tulijat isukalt sööma ahvenad, ümarmudil moodustab juba 70 protsenti ahvena toidusedelist.

"Tänu ümarmudilale on meil ka ahvenaga lood päris head, sest ahvenal on, mida kõvasti süüa," rääkis Kotta. Samas ei ole ahvenaid nii arvukalt, et nad suudaksid ümarmudilad Eesti vetest ära süüa.

Ümarmudil sigib viis korda suve jooksul ja suur sigivus sai talle mullu ka saatuslikuks. Ühel hetkel sai toit otsa ja paljud surid nälga.

Kotta kinnitusel oleks parim viis võõrliigi arvukuse vähendamiseks selle tööstuslik püük, kuid madalad kokkuostuhinnad seda ei soosi. Praegu pigem kalurid muudavad oma püügivahendeid nii, et ümarmudil sinna sisse ei satuks.

"Kui oleks võimalik suunata kalurkonda ümarmudilat rohkem välja püüdma, siis oleks merele sellest kindlasti väga suur kasu," selgitas Kotta. Ümarmudil sööb ära näiteks merekarbid, seetõttu kaob looduslik tasakaal ja veepuhastusvõime. Aga ta hävitab ka maime.

Kui rahvas hakkaks rohkem ümarmudilat sööma, siis on lootust, et kala hind tõuseb ja kaluritel on motivatsiooni seda rohkem püüda. "See aitab merd hoida paremas tasakaalus. Aga temast lahti saada on ilmavõimatu," tõdes teadlane.

Kui varem arvati, et ümarmudil jääb elama sinna, kuhu ta on sattunud, siis mõne aasta eest selgus kiibistatud kalu jälgides, et üks  mudil võib päeva jooksul liikuda pool kilomeetrit kuni kilomeeter. "Ta rändab palju rohkem, kui me uskusime," sõnas Kotta. "Kutsun kõiki inimesi ümarmudilat sööma ja selle läbi Läänemere seisundit parandama."

Kala- ja kirjamees Vladislav Koržetsi sõnul on ümarmudil hinnatud toidukala ja Kaspia ning Mustal merel on tema püügile kehtestatud samasugused kvoodid nagu meil räimele ja kilule, et kalavarusid mitte kahjustada.

Kirumise asemel tuleks õppida teda sööma, kuigi mudila puhastamine on vaevaline ja ta näeb inetu välja. Aga eestlaste meelest on koledad kalad olnud ka luts ja tursk ning angerjat on peetud suisa jõledaks. "Kõige mugavam on teda süüa siis, kui on saada tema fileed. Siit ka minu ülekutse kalaostjatele -  nõudke tootjatelt ümarmudila fileed," soovitas Koržets.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: