2017. aasta suve üks suuremaid meediasündmusi oli Haabersti hõberemmelga hipilaager. Aktsiaselts Nordecon ehitas ümber sealset ristmiku ja võis maha raiuda 795 puud. Remmelga raiumine paljudele ei meeldinud ja lõpuks muutus pahandus nii suureks, et politsei vedas aktivistid süles minema.

Aga hoopis teistsugune lugu pandi idanema 200 meetrit eemal Päevalille tänava ääres. Nimelt seisis seal üks puu, mille raiumiseks Nordeconil luba polnud. Aga ettevõtte juhatuse liige Ago Voogma tunnistab, et kuidagi võeti puu ikkagi maha.

"Seda teostas üks meie alltöövõtja. Ja ju siis seal oli inimlik eksitus. See [puu-toim.] olevat olnud seal mõõtmistäpsuse piiri peal," rääkis Voogma ERR-ile.

Eksitus ei jäänud karistuseta. Tallinna munitsipaalpolitsei sõitis kohale, tegi pildid, kuulas tunnistajaid ja määras ettevõttele 200 eurot trahvi. Märkimisväärne on see, et MUPO-l kulus otsuse tegemiseks poolteist aastat, aga asja sisu see ikkagi ei muutnud. Ettevõte tunnistas viga ja maksis trahvi kenasti ära.

Eriline riigihange

Tänavu viimasel jaanuaripäeval hakkas politsei- ja piirivalveamet otsima ettevõtet, kes projekteeriks ja ehitaks valmis esimese pikema jupi idapiiri. 18 miljoni eurose eeldatava maksumusega hanke järel peaks valmis saama 23,5-kilomeetrine lõik Läti piirist Luhamaa piiripunktini. Politsei- ja piirivalveameti integreeritud piirihalduse büroo juht Egert Belitšev selgitas, et niinimetatud piiratud hankemenetluse järgi valib amet kõigepealt välja, kes üldse hankel osaleda võivad.

"Kuna need materjalid, mille alusel töid teostama hakatakse, võivad sisaldada endas riigisaladust, siis koheselt ei väljastata kõigile soovijatele kogu projekti dokumentatsiooni, vaid esmalt pakkujad esitavad oma taotlused hankes osalemiseks, mille pinnalt hankija vaatab läbi, kas kõik taotluses märgitud ettevõtted vastavad seatud tingimustele."

Kokku sai PPA seitse taotlust. Tuli välja, et idapiirile soovivad panustada kõik meie suured tegijad, näiteks TREV-2 Grupp ja Merko Ehitus, aga ka YIT Eesti ning Rand ja Tuulberg. Teiste seas esitas oma taotluse ka AS Nordecon. Aga kui amet taotlusi lähemalt uuris, selgus, et üksik Haaberstis raiutud puu laiutas Nordeconi plaanidel risti ees.

"Taotluste ülevaatamisel selgus, et üks pakkunud ettevõtetest omab kehtivat karistust, mistõttu tulenevalt kehtivast seadusest pidime me selle konkreetse taotleja hankemenetlusest kõrvaldama. Sisuliselt on tegemist looduskaitseseaduse rikkumisega," selgitas Belitšev.

Riigihangete seadus on keskkonnakaitse mõttes päris karm. Hangetes osalemiseks peavad ettevõtted muu hulgas kinnitama, et nad pole ühtegi keskkonnaõigust rikkunud. Aga Nordeconi ühest puust sai PPA teada alles siis, kui nad ise karistusregistrit vaatasid. Sestap lisandus ettevõtte hankelt kõrvaldamiseks veel üks alus ehk valeandmete esitamine.

Nordecon: üks puu on liiga väike asi

Nordecon näeb asja muidugi teisiti. Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) teatas ettevõte, et "ei ole keskkonnaõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi rikkunud ega kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta valeandmeid esitanud."

Nordecon väidab, et ühe puu ilma loata maharaiumine ei saa olla nii suur pahandus, et seda kohe keskkonnaõiguse rikkumiseks nimetada. Korralik rikkumine tähendaks ettevõtte meelest hoopis suuremat keskkonnakahju. Sestap usub Nordecon, et niisugust väikest asja polnud vaja ka taotlusesse kirjutada.

Siiski jätab ettevõte endale ka tagaukse ning paistab, et edasine vaidlus toimub just selle juures.

Nordecon ütleb, et isegi kui nad rikkusid keskkonnaõigust ja isegi kui nad esitasid valeandmeid, ei tähenda see, et PPA peab nad kohe hankelt kõrvaldama.

Nimelt on seal, kus seadus loetleb hankelt kõrvaldamise aluseid, sõnapaar "võib kõrvaldada". Sestap väidabki Nordecon, et PPA peaks kasutama oma kaalutlusõigust, et teha lihtne otsus – ühe puu raiumine ja 200-eurose trahviga lõppenud menetlus ei tohiks 18 miljoni eurosel hankel osalemist takistada.

Egert Belitšev tõdeb, et PPA meelest neil kaalutlust õigust ei ole. Nimelt on kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihanke reeglid tavalisest hankest pisut erinevad.

"Ja üheks selliseks erisuseks on siis see, et kui ettevõttel on keskkonna-, sotsiaal- või tööõiguse valdkonnas kohaldatavaid rikkumisi, siis tuleks see ettevõte hankemenetlusest ka kõrvaldada. Me oleme konsulteerinud ka väljaspool maja olevate ekspertidega ja saanud kinnituse, et täna kehtiva seaduse sõnastus meile selles küsimuses kaalutlusõigust ei anna," ütles Belitšev.

Suur või väike pettus

Siin muutub kõik veel pisut keerulisemaks.

"Lühidalt kokkuvõetuna on keskkonnaõiguse rikkumine kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihankes vabatahtlik kõrvaldamise alus ja valeandmete esitamine on kohustuslik kõrvaldamise alus," ütles rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna nõunik Mario Sõrm.

See tähendab, et Nordeconi teel ei pruugigi olla valesti raiutud puu, küll aga see, et ettevõte oma karistusest ise PPA-le teada ei andnud. Samas pole ka kohustuslik kõrvaldamine totaalne, vaid mängu tuleb Euroopa Liidu direktiiv. Mario Sõrm selgitas, et kaitse- ja julgeolekudirektiivi ni VAKO senise praktika järgi peab hankija valeandmete esitaja kõrvale jätma juhul, kui ta hindab valetamist raskeks pettuseks.

"Valeandmete esitamise kohustuslik alus taandub küsimusele, kas väidetav andmete esitamata jätmine keskkonnaõiguse rikkumise kohta oli direktiivi tähenduses raske pettus," märkis Sõrm.

Ehk lõpuks taandub kõik politsei- ja piirivalveameti subjektiivsele otsusele. Nemad peavad hindama, kas ühe puu maharaiumine oli piisav keskkonnapahategu ja kas puust mitterääkimine oli raske pettus. Mõlemat otsust tuleb ametil põhjendada ning soovi korral saab Nordecon otsuse edasi kaevata.

Riigihangete vaidluskomisjon peaks oma sõna ütlema 16. juulil. Olenevalt VAKO otsusest võib asi minna veel kohtusse ja kui kõik vaidlused lõpuks selja taga on, läheb riigihange edasi. Alles siis saavad need ettevõtted, kes sõelale jäid, kätte piiriehituseks tarvilikud dokumendid ja hakkavad mõtlema, kui palju raha hankel küsida.