Riigikontrolör: idapiir on õpikunäide projektist, kus kõik ohumärgid on teostunud ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Eesti piir.
Eesti piir. Autor/allikas: Tauno Tõhk/Riigikantselei

Riigikontrolör Janar Holm teatas riigikogule koostatud ülevaateraportis, et idapiir on justkui õpikunäide olukorra kohta, kus osaliselt või täielikult on realiseerunud kõik ohumärgid, mida suurprojektide juhtimisel tuleks tähele panna.

Riigikontrolör toob raportis välja, et idapiiri väljaehitamise lahendus tuleks avada aruteluks ja analüüsida, kas tulemust oleks võimalik saavutada ka väiksema kuluga.

"Piiriprojekti esimese etapi – 23,5-kilomeetrilise lõigu – ehitamiseks on hange välja kuulutatud ning juunis esitatakse pakkumised. Aga enne järgmiste piirilõikude ehitamise hankeid tuleks valitsuse heakskiidetud piirilahendus uuesti tükkideks lahti võtta ning seda hinnata," lausus Holm.

Ta märkis, et idapiiri väljaehitamine on oluline, kuid see on suur projekt, mille hilisemaks ülalpidamiseks kulub tulevikus palju raha. Kui 2015. aasta veebruaris arvestas valitsus piiritaristu umbes 71 miljoni euro suuruse hinnaga, siis eelmisel aastal selgus, et see maksab neli korda rohkem.

Riigikontrolör leidis juba möödunud suvel, et valitsusel ei olnud võimalik teha piiri asjus kaalutletud ja informeeritud otsust, nüüd aga kinnitas ta seda järeldust veelkord. Ta viitas Suurbritannia kõrgeima kontrolliasutuse aastakümnete pikkuse kogemuse varal sõnastatud ohumärkidele, mida tuleks suurprojekte juhtides tähele panna ja mille esinemisel peaks otsustajad muret tundma.

Nendeks ohumärkideks on näiteks see, kui minister või projekti eestvedaja soovib murrangulist projekti, projektimeeskond annab algusfaasis projekti maksumuse kohta konkreetse summa, mitte hinnangulise vahemiku ning kui kaldutakse alahindama kulusid, et tagada projekti heakskiit.

Lisaks peetakse ohumärgiks ka alternatiivide liiga varajast kõrvale heitmist ja valikuvõimaluse välistamist ning sedagi, kui kallinemise lahenduseks pakutakse projekti lõpptähtaja pikendamist.

Holmi sõnul on idapiiriprojekt justkui õpikunäide olukorra kohta, kus kõik need ohumärgid on osaliselt või täielikult realiseerunud.

Idapiiri otsused tehti Kohvri juhtumi ja lähenevate valimiste tuules

Idapiiri korrastamiseks andis tõuke Eston Kohvri röövimine 2014. aastal, mille tõttu jõudsid avalikkuse ette pildid kohati väga mannetus olukorras olevast idapiirist. Lisavõimenduse andsid riigikontrolöri hinnangul toona lähenenud riigikogu valimised ning ka piirikontrolli eest vastutajate tajumine, et avanenud on võimaluste aken ning seda sooviti pikaajalise probleemi lahendamiseks ära kasutada.

Möödunud aasta augustis hakkas riigikontroll koostama ülevaadet idapiiri väljaehitamise kavandamise ja ehituse ettevalmistuse kohta. Selle käigus tegi ta mitmeid tähelepanekuid. Näiteks tõi Holm välja, et idapiiri väljaehitamise alternatiivseid lahendusi välja ei töötatud, mistõttu ei saanud ka lahenduse optimaalsust hinnata.

"Alternatiivseid sisulisi piirilahendusi töörühmades ei arutatud ning Vabariigi Valitsusele neid samuti ei esitatud. Riigikontrolör on leidnud, et selles olukorras ei olnud Vabariigi Valitsusel võimalik teha piiri asjus sisulistest valikutest lähtuvat kaalutud ja informeeritud otsust," selgus riigikontrolli ülevaatest.

Teiseks sedastati ülevaates, et idapiiri väljaehitamisel on mitmeid riske, mille realiseerumise korral võivad suureneda ehitamise kestus ja maksumus. Näiteks võivad nii ehitusmaksumust kasvatada muud suuremahulised ehitustööd nagu Rail Baltic või teedeehitus.

Lisaks ei ole politsei- ja piirivalveametil veel lõplikku selgust, kui palju hakkab idapiiri valvamine pärast piiri valmimist maksma ning selle kohta välja toodud info on vastuoluline. Aastani 2026 on arvestatud ülalpidamiskulu kokku 70 miljonit eurot, mis lisandub praegusele idapiiri valvamise kulule, kuid PPA hinnangul ei ole pragu võimalik täpselt prognoosida vaja mineva personali arvu ja taristu hoolduse maksumust.

Kiirustamise tõttu jäeti alternatiivid läbi mõtlemata

Samuti tõi riigikontroll välja, et siseministeerium ja PPA on piiri väljaehitamise lahendust põhjendanud valdavalt ebaseadusliku rände ja salakaubaveoga seotud ohtudega, aga need ei ole sagedased ega ulatusliku mõjuga.

Ebapiisava ettevalmistuse tõttu hindasid politsei ja siseministeerium piiriehituse maksumust liiga optimistlikult ning kuigi valitsusele mainiti, et maksumus täpsustub pärast projekti valmimist 2015. aasta sügisel, ei rõhutatud seda eraldi ning summad olid kohati välja toodud euro täpsusega. Täpsustatud maksumuse sai valitsus teada lubatud 2015. aasta sügise asemel alles eelmise aasta veebruaris.

Ka juhtis riigikontroll tähelepanu sellele, et enne 2014. aasta septembrit ei olnud idapiiri väljaehitamine valitsuse ega siseministeeriumi prioriteet. Pärast Eston Kohvri juhtumit hakati kiirkorras idapiiri hooldama ja väljaehitamist ette valmistada.

"Kiirustamise tõttu ei olnud siseministeeriumil ega politsei- ja piirivalveametil objektiivselt võimalik põhjalikult läbi mõelda, millist piiritaristut Eesti idapiiril vajab, ega analüüsida alternatiive ja nende maksumust," tõdes Holm.

Ka 2018. aastal, kui selgus idapiiri märksa suurem hind, ei seadnud valitsuskabinet kahtluse alla, kas valitud lahendus on ikka optimaalne, võttis riigikontrolör oma ülevaateraportis kokku.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: