Helme: idapiir tuleb esialgu ehitada selge riskiga lõikudel ({{commentsTotal}})

{{1559564040000 | amCalendar}}
Foto: Politsei- ja piirivalveamet

Kuigi riigi eelarvestrateegiasse pole praegu summasid kirja pandud, kui palju kavatseb valitsus idapiiri väljaehitamiseks raha eraldada, on esialgne plaan kallimate hangete, näiteks seiretehnika soetamine, ajatamine ning alustada piiri ehitamist kohtades, kus ohuhinnag on kõige suurem, ütles siseminister Mart Helme esmaspäeval riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil.

Helme sõnul on kõige kulukam lõik 52 km pikkune ala soos, kuhu on soovitatud paigutada pontoonid, et ala muutuks piirivalve sõidukitele läbitavaks. "See on üks kokkuhoiu ja ajatamise küsimusi – kas jätame esialgu soo piirkondades sisse augud. Aga see oleks oluline kokkuhoid ja teeksime (hoopis) ära lõigud, kus on selged riskid, näiteks lõunaots," rääkis Helme.

Lõunaotsa all pidas siseminister silmas kohta, kus puutuvad kokku Eesti, Läti ja Venemaa piir ehk nn kolmikpunkti. Helme sõnul tuleb tänasel päeval salakaupa ja illegaale ka Läti kaudu.

"Ots (lõunapunktist) Luhamaani oleks esimene lõik, mis tuleks ära ehitada. Jätta (esialgu) vahele lõike, mis on füüsiliselt raskelt läbitavad /.../ Ajatades peame edasi minema," rääkis Helme.

Helme mõttekäiku toetas ka politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher, kelle sõnul on lõikude kaupa ehitamine ehituslikult mõistlik, seda on soovitanud ka ehitusettevõtted ja maanteeamet. Ühe lõigu pikkus, mis ühe hankega ehitatakse, peaks Vaheri sõnul jääma 15-20 kilomeetri juurde.

"Meie ettepanek on alustada ehitust ja hange on välja kuulutatud. Hanke võitja kuulutamise aeg on sügis 2019. Ehitame sinna, kus kõige keerulisem reageerida, näiteks kolmikpunkt, ja kus surve illegaalsele rändele kõige suurem," ütles Vaher.

Helme sõnul pole idapiiri ehitusele määratuid praegu riigi eelarvestrateegiasse (RES) kirja pandud, sest tegeldakse selle välja töötamisega, mis etappides, mis ulatuses, kui kiiresti saame saab idapiiri ehitamisega käesoleval ja järgmistel aastatel edasi minna. "Tuleme järgmise aasta eelarvega septembris, siis paneme konkreetsed numbrid paika. Eelmisest RES-ist on meil summa peal ja sellega me saame praegu arvestada," rääkis ta.

Piiri kaitsmiseks luuakse sisekaitsereserv

Kui esialgne hinnang idapiiri väljaehitamisele ütles, et vajadus inimtööjõu järele väheneb ning et see on koht kokkuhoiuks, siis praeguse seisuga tööjõukulud hoopis suurenevad.

Vaher selgitas, et idapiir on praegu haavatav. "Kui soovime sada protsenti teadlikkust, mis ongi ju piiri ehitamise mõte, siis on vaja eriväljaõppega inimesi. Kõik oleneb sellest, milline (ehitatav) idapiir olema saab. Kui me tehnikat seal ei kasuta, siis oleme jätkuvalt pimedas. Patrullida saab paremini, aga olukorrast piiril me ülevaadet ikkagi endale ei loo," ütles Vaher.

Mart Helme nõustus, et kui ainult füüsiline tõke püstitatakse, jääb "nägemisvõime" puudulikuks. "Peame arvestama, et seiretehnika täiustub, odavneb," põhjendas ta plaani seiresüsteemide soetamisega venitada.

Helme sõnul on valitsuse nn saja päeva plaanis sisekaitsereservi loomine. Eesmärk on, et multifunktsionaalne sisekaitsereserv täidaks lünki piiri valvamises ning oleks samas võimeline intsidentidele piiril kiiresti reageerima.

Riigikontroll kritiseerib, et projektil pole odavamat alternatiivi

Riigikontrolli eelmisel nädalal avaldatud ülevaates leitakse, et kuigi idapiiri väljaehitamise maksumus on mõne aastaga kasvanud 71-lt miljonilt 320-le miljonile, ei ole tegelikult kindlust, et see summa veelgi ei kasva, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Teiseks kritiseeris riigikontroll, et konkreetsel piiriehituse lahendusel puuduvad odavamad alternatiivid.

Helme ei tahtnud esmaspäeval riigieelarve kontrolli erikomisjoni liikmetele välja käia konkreetset summat, kui palju raha järgnevatel aastatel idapiiri välja ehitamiseks leitakse. Nelja aasta riigi eelarvestrateegiast leiab 37 miljoni euro suuruse numbri, kuid Helme sõnul lisandub sellele varasemas strateegias kokkulepitud raha ja Euroopa Liidu raha.

Samas otsitakse koos politsei- ja piirivalveameti ja teiste partneritega praegu intensiivselt võimalusi, kuidas ehituse maksumust vähendada ja ajatada.

Toimetaja: Marko Tooming, Elo Ellermaa, Merili Nael



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: