Maaülikooli doktor: Eesti peab õppima jäätmetest tootma ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Prügiblogi

Eestis taaskasutati eelmisel aastal kõikidest toodetud olmejäätmetest 28 protsenti, kuid riikliku jäätmekava järgi peaks aastaks 2020 tõusma olmejäätmete ringlussevõtu osakaal kogumassist 50 protsendi peale. Maaülikooli doktori sõnul tuleb Eestis õppida jäätmetest kvaliteetselt tootma.

Kuigi Eesti on suutnud luua korraliku jäätmekäitlustaristu ning olmejäätmete ja pakendijäätmete tekke igaaastane kasvuprotsent võrreldes sisemajanduse kogutoodangu (SKT) kasvuprotsendiga on vähenenud, siis ei ole edasi liigutud olmejäätmete ringlussevõtu ehk taaskasutamise osakaalu suurendamisega, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Keskkonnaministeeriumi hinnagul on peamine probleem ringlussevõtu suurendamisel kehv prügisorteerimine, mistõttu tuleks rohkem hakata panustama teavitustöösse või üle vaadata madalad jäätmeveo hinnad.

"2017. aastal oli olmejäätmete koguteke veel 400 000 tonni aastas, eelmisel aastal oli see umbes 535 000 tonni. See näitab, et meil on tarbiv ühiskond ja kui arvestada juurde, et meil ei ole õnnestunud sellest isegi poolt ringlusse võtta, siis me oleme ka raiskav ühiskond. See omakorda näitab, et me näeme jäätmeid tegelikult probleemina, mitte ressursina," rääkis keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja Sigrid Soomlais.

Järgmine riigi jäätmekava tuleb vastu võtta 2021. aastaks, mille aluseks on Euroopa Liidu jäätmete raamdirektiiv. Olmejäätmete ringlussevõtu osakaalu eesmärk hakkab sellest hetkest iga viie aasta tagant viie protsendi võrra tõusma, kuni aastani 2035, mil olmejäätmete ringlussevõtu osakaal peab olema 65 protsenti. Direktiivi täitmise eest vastutab kokkuvõttes riik tervikuna.

Mustvee vallas asuva Torma prügila tegevjuhi Aivar Lõhmuse sõnul on ringlussevõtu kasvu eelduseks samuti prügisorteerimise suurenemine, kuna jäätmejaamas on seda väga kallis teha.

"Me saaksime kohtsorteerimise oluliselt suuremas mahus käima, eelkõige pakendite liigiti kogumise näol. Samuti suurjäätmete liigiti kogumine ja kolmas märksõna on biojäätmete liigiti kogumine, mis oluliselt vähendaks nii mahu- kui massipõhiselt olmejäätmete kogust," selgitas Lõhmus.

Jäätmeekspert Mait Kriipsalu leiab, et lahendused asuvad jäätmekäitlusahela viimastes lülides. Esiteks tuleks tema sõnul jäätmetest kvaliteetselt tootma õppida, mida praegu ei osata. Seejärel peaks riik tagama turu.

"Lõpuks me peame jäätmed suutma ära müüa, me peame õppima jäätmeid ostma. Näiteks riik, kes on hädas sellega, et taaskasutusprotsent ei tule täis, peab varem või hiljem hakkama jäätmetest toodetud tooteid panema hangetesse," ütles maaülikooli maaehituse ja veemajanduse õppetooli doktor.

Kriipsalu sõnul peaks riik juba praegu hakkama ülikoolidesse investeerima, et luua uus jäätmekäitlejate põlvkond, kes aitaks riigil jäätmeprobleemi tulevikus lahendada. Praegu on aga jäätmekäitluse uurimise ja järelkasvu koolitamise rahastus projektipõhine, mis ei taga järjepidevust.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: