ERR-i ajakirjanik Huko Aaspõllu leidis nädal tagasi Vikerraadio päevakommentaaris, et Eesti riikliku investeeringukvaliteeti arvestades, oleks riigi laenukoormuse suurendamine sarnane mõttetute tehnikavidinate ostmine järelmaksu peale.

Oponeerin täna Aaspõllule, sest kunagi langetatud rumalad otsused või ebamõistlikud investeerimisideed pole piisavad argumendid, et laenamine tulevikus välistada. Varasemaid ebaõnnestunud otsuseid ettekäändeks tuues oleks rumal loobuda laenu toel mõne olulise investeeringu tegemisest.

Aaspõllu tõi oma kommentaaris mitu head argumenti laenamise toeks.

Raha on praegu ja tõenäoliselt ka lähiaastatel odav, Eesti laenukoormus on Euroopa madalaim ning kui näiteks meie majandus kasvab kiiremini kui meie laenukoormus, siis võla suhtarv majanduse suurusesse langeb.

Samuti aitaks riigi hoogsam investeerimine vältida suuremaid tagasilööke ehitusturul või majanduses tervikuna. Lisaks kulutaksime infrastruktuuri rajamisele senisest vähem aega ehk saaksime loodavat hüve hakata kasutama kiiremini.

Äripäev on juhtkirjades korduvalt kirjutanud, et riigi kahe suurema linna Tallinna ja Tartu vahel tänapäevase transpordiühenduse rajamisega on Eesti poliitikud üle mõistuse kaua venitatud.

Selles, et Tallinna ja Tartu vahel võiks olla neljarealine maantee, on ühiskonnas justkui konsensus olemas ning keegi sellele väga vastu ei vaidlegi.

Juba 2006. aastal jõudsid riigieelarvestrateegia läbirääkimiste käigus toonane rahandusminister Aivar Sõerd (RE) ning majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar (KE) ühele meelele selles, et Tartu-Tallinna maantee neljarealiseks ehitamine peab kajastuma koostatavas 2007-2010 riigieelarve strateegias.

Jupiti on seda ka ehitatud, kuid millegipärast peame me veel enam kui kümme aastat hiljem nentima, et raha järjekordse lõigu ehituseks pole ja tuleb otsida säästuvariante.

Siinkohal võiks muidugi diskuteerida teemal, kas näiteks Pärnu lennujaama rekonstrueerimine või tasuta ühistranspordi sisseviimine maakondades on olulisemad kui igal aastal mitu inimelu nõudva kõige suurema koormusega liiklussoone ohutumaks muutmine. Kui me aga ei suuda leida maantee ehitamiseks sisemisi ressursse, võiks kaaluda väliste ressursside kaasamist.

Soodne aeg raha kaasamiseks ei pruugi muidugi tähendada kõige soodsamat aega ehitamiseks. Ehitusturg buumib ja kui riik praegu sellele veel täiendava rahasahmaka peale viskab, siis võib juhtuda, et ajame ehitushinna üles, sest kõigile ehitajaid piisavalt ei jätku. Näiteks jääb seetõttu mõne tehase ehitamise plaan seisma või liigub see tehas mujale.

Ajaloolisele kogemusele tuginedes võib aga arvata, et head ajad ehitusturul ei kesta igavesti ja nõudluse languse ajal peaks riigil olema valmisolek seda enda investeeringutega toetada. Seetõttu tasub nüüd vanad ja uued ideed sahtlist välja võtta, need läbi kalkuleerida ning olla valmis parimad neist ka riigilaenu abil ära tegema.

Üks laenuga infrastruktuuri korrastamise vastuargument on läbi aegade olnud see, et nii tõstame järgmiste põlvkondade maksukoormust ja vähendame nende valikuvõimalusi. Lähiaastatel võetavat laenu peavad hakkama maksma tagasi tulevased maksumaksjad.

Ma ei ole selle vastuargumendiga päri, kui laenuraha kulutatakse selleks, et luua hüve, millest need samad maksumaksjad ka kümne või kahekümne aasta pärast kasu saavad.

Hea näide on Poola. Olen viimastel aastatel sõitnud autoga mitmel korral Poolas. Mind hämmastab poolakate võime ja kiirus oma riigi infrastruktuuri panustada ja nõnda vahemaid erinevate punktide vahel vähendada. Kui aastaid tagasi oli Poola läbimine autoga üks suur piin, siis nüüd on seal sõitmine oluliselt mugavam.

Praegusest valitsusest oleks kasu, kui see valmistaks ette riiklikud investeerimisprojektid, mida võiks rahastada laenu abil. Järgmiste riigikogu valimiste eel oleks siis võimalik nende üle debateerida ning kõrvutada erinevate ideede plusse ja miinuseid. Valimistel saame anda otsustajatele tagasisidet, millised nendest projektidest oleks mõistlik esimeses järjekorras ära teha.

Seda tööd ei peaks vältima lihtsalt sellepärast, et meile ei meeldi kellegi idee ehitada valmis Pärnu lennujaam või raudteeühendus Haapsaluni või püsiühenduse mandri ja Saaremaa vahel.

Olen Aaspõlluga nõus, et odava raha tingimustes tuleb karta rumalaid investeerimisotsuseid, kuid nende vältimiseks pole mõistlik keelata Eesti riigil pangauksest sisenemine ja laenutingimuste uurimine.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.