Vikerraadio saates "Uudis+" rääkinud Eamets pakkus, et riigikontroll võiks hakata eelarve protsesse auditeerima, et ei korduks eelmise aasta lõpu olukord, kus tagantjärele selgus, et riigi kulutused läksid liiga suureks ja tulud ei olnud loodetud.

"Jutt sellest, et me peame jahutama majandust, see retoorika on natuke kohatu. Me oleme väga head aastad lasknud raisku minna. Kui oli kõrge majanduskasv, siis me tekitasime miinusega /.../ . Nüüd on tulemused käes - mingid asjad läksid kontrolli alt välja ning eelmise aasta puudujääk oli üle ootuste suur. Ja nüüd tuleb kuskilt koomale tõmmata. Eks see ole varasema valitsuse tegevus, mida nüüd üritatakse ära klaarida. Nii lihtne see ongi," selgitas Eamets.

Eelarvenõukogu esimees selgitas, et struktuurse tasakaalustamatuse tekitasid üheltpoolt eelmise aasta lõpus ilmnenud suuremad sotsiaalsfääri kulutused ning teisalt ei tulnud eelarvesse ka tulusid piisavalt.

"See oli kahepoolne probleem: ühtepidi teatud tululiigid olid kehvemad ja teisalt kulutused suuremad. Aga see koosnes mitte ühest-kahest, vaid paljudest komponentidest. Kindlasti mõjutas ka poliitilise tsükli periood ehk kui valimised on tulemas, siis lähevad alati ka kulutused suuremaks."

Eamets tõi negatiivsena välja selle, et selliste ootamatute muutuste jaoks puudub praegu eelarve vaatest operatiivne tulude ja kulude poole juhtimise võimalus.

"Seetõttu tegi eelarvenõukogu ettepaneku, et riigikontroll auditeeriks eelarve protsesse. Meil ei ole praegu mehhanisme, et kui kuskilt hakkab midagi käest ära minema, siis tekiks häiresignaal ja protsessid, mida teha. Saame ainult tagantjärele sedastada, et asjad on halvasti. Aga meil oleks vaja sellist mehhanismi, et saaksime jooksvalt tulude ja kulude poolt juhtida."

Kriitiline oli Eamets valitsuse kommunikatsiooni osas, kuidas praegust eelarveseisu on avalikkusele selgitatud.

"Minu kivi valitsuse kapsaaeda on, et avalikkuse informeerimine pole olnud adekvaatne. Räägitakse totaalsest kärpimisest ja palkade külmutamisest, aga tuleks rääkida täpselt, kellel kasvab ja kellel kahaneb. Kommunikatsioon avalikkusega pole olnud pehmelt öeldes kõige parem."

Eamets selgitas, et pärast suurt võlakriisi on hakatud rangemalt kontrollima Euroopa Liidu liikmesriikide eelarvepoliitikat ja kehtestatud karmimad reeglid.

"Meil on eelarveasjad põhimõtteliselt korras, näiteks võlakoormus on üks madalamaid. Ka valitsuses tuli teemaks laenamise jutt. Euroopa Liidu reeglid näevad ette, et kui majandusel ei lähe hästi, siis on taristu investeeringud laenu abil mõistlikud, sest aitavad majandust ergutada. Kui me nüüd vaatame ettepoole, siis kui majandus aastatel 2022-2023 eeldatavalt jahtuma hakkab ja me tahame siis investeerida majanduse elavdamiseks teede või sildade ehitusse, peaks juba praegu käima hoolas planeerimine. Et kui halvad ajad on käes, siis me ei avastaks, et oi, nüüd läheb veel kolm aastat projekteerimiseks ja me reaalselt ei saagi sellega kohe alustada."

Eelarvenõukogu ei toeta seaduste muutmist

Neljapäeva õhtul "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus ütles Raul Eamets, et eelarvenõukogu esitas valitsusele oma arvamuse eelarveplaanide kohta.

"Meie hinnang oli selline, et 2020 ja 2021 plaanitavad meetmed on igati adekvaatsed ja asjakohased ja lähtuvad Eesti praegusest seadusandlikust raamistikust. See, mis hakkab toimuma aastal 2022, 2023, teeb meid natuke murelikuks, sest Eesti plaanib siin muuta eelarveseadusi. Kuna viimati muudeti Eesti eelarveraamistikku alles aastal 2017, siis eelarvenõukogu leidis, et selline seaduste muutmine ei näe just kõige parem välja," selgitas Eamets.