Te avaldasite muret tulevase riigieelarve väljavaadete üle. Mis teid muretsema paneb?

Riigieelarve ümber toimuv on kindlasti üks olulistest majanduspoliitilistest küsimustest, kus Eesti Pangal oma arvamus on, kus me hea meelega selle välja ütleme ja valitsusele proovime konstruktiivset nõu anda.

Neid küsimusi on ka muid, aga rääkides konkreetselt riigieelarvest, siis see küsimus täna tõusetus. Meie seisukoht on, et arvestades seda, kui suhteliselt hea on Eesti majanduse hetkeseis, siis pigem võiks proovida riigieelarvet planeerida moel, et kindlasti mitte kulutada rohkem riigi poolt raha, kui riigile tulusid on maksude kaudu laekumas. Pigem isegi võiks pisut vähem ehk kulutada.

Eks see mure tuleneb sellest, et kõige viimasemate rahandusministeeriumi enda ja ka Eesti Panga prognooside kohaselt võib-olla see tulemus päris selline ei saa olema, mistõttu uus valitsus peab nüüd uuesti eelarveküsimust mingil hetkel arutama. Ja eks me oleme alati valmis siis kaasa mõtlema ja enda soovitusi jagama.

Eesti Pank on oma olemuselt selline suletud kindlus. Kuidas Eesti Pank saaks ühiskonnas suuremat debatti algatada ja osaleda selles ise ka?

Kõigepealt, ma ei arva, et me oleme väga suletud kindlus. Meil on küll seal sularaha eest vastutav n-ö varahoidla, mis on väga suletud osa hoonest. Aga üldiselt, ma arvan, et Eesti Panga puhul on oluline ka, et me tegelikult oleksime organisatsioonina avatud, suhtleksime ühiskonnaga, erinevate huvigruppidega, ettevõtjatega kas või selleks, et paremini aru saada, mis Eesti majanduses toimub. Raske on ka muidu head nõu anda valitsusele või selgitada avalikkusele enda nägemusi majandusest.

Ma usun, et me oleme selles suunas järjest liikunud, et oleksime nähtavamad, selgitaksime paremini majandustemaatikaid. Ma arvan, et me võiksime sel teemal veel küll edasi liikuda ja proovida veel paremini teha. Mõtteid on.

Praegune keskpanga president Ardo Hansson ütles, et keerulised ajad on möödas ja nüüd on rahulikum. Kas te olete temaga nõus või näete te euroalal mingeid ohte?

Eks ma isegi mäletan seda, et mõni aasta tagasi, kui oli näiteks Kreeka võimaliku euroalast lahkumise küsimus lausa õhus ja kriisimeeleolud teravamad, siis oli võib-olla pisut ärevam aeg. Aga samas, ka täna, kus meil on mitu aastat olnud Eestis suhteliselt edukas majanduse seis, me näeme ette vaadates, et see ei pruugi niimoodi jätkuda.

Kindlasti, ma usun, et selle seitsme aasta jooksul, mis minu ametiajaks nüüd on määratud, me näeme erinevaid aegu Eesti majanduses. Eks Eesti Pangana on meie asi ka olla valmis reageerima. Ühelt poolt siis Euroopa tasemel Frankfurdis rahapoliitikat kujundades, suuta kaasa rääkida selles, mis oleksid mõistlikud keskpanga rahapoliitilised otsused ja intressiotsused, aga teisalt ka Eestis, et anda valitsusele nõu nagu seadus meile ülesandeks on pannud ja avalikkusele ja finantssektorile vajalikke nõudeid kehtestada jne.

Millal maja ja korteri ostmiseks võetud laenude intressid kasvama hakkavad?

See on hea näide sellest, miks on oluline rahapoliitika, mida - võib-olla tundub - Eestist kaugel Euroopa tasemel otsustatakse. Aga tõesti, see puudutab kõiki meid, olgu see siis hoiuseintresside või laenuintresside kaudu.

Ma ei oska täpselt öelda, millal see täpselt juhtuma hakkab. Sõltub sellest, kuidas Euroopa majandusel läheb. Aga kindlasti iga päevaga oleme lähemal sellele hetkele.