Rahandusministri kohale suunduva EKRE aseesimehe Martin Helme sõnul on Eesti käitunud strateegiliselt valesti, et pole laenu võtnud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Helme tõi välja, et laenu abil on investeeringuid teinud mitmed Euroopa riigid.

"Kindlasti on üks minu eesmärkidest kaasata Eesti arengusse ka laenuraha nii infrastruktuuri arendamiseks kui vajadusel siin mingisuguseks majanduse restruktureerimiseks," selgitas ta.

EKRE-ga koalitsiooni tegevasse Isamaasse kuuluv endine rahandusminister Sven Sester usub, et laenu võtmise mõistlikkus sõltub kasutusest.

"Kui sa tahad selliseid jooksvaid kulutusi teha ehk tinglikult öeldes palku välja maksta, siis ma arvan, et see ei ole mõistlik. Teistpidi jällegi, kui sul on konkreetsed eesmärgid mingiteks investeeringuteks, siis on mõttekas läbi mõelda ja analüüsida," arvas ta.

Pangandustaustaga ettevõtja Indrek Neivelt ütles, et seni on laenu võtmisse suhtutud dogmaatiliselt eitavalt, kuid praeguses intressikeskkonnas pole see mõistlik.

"Kui mõelda, et me saaksime täna näiteks nullprotsendiga laenu olukorras, kus meie nominaalne majanduskasv on viimased aastad olnud viis-kuus protsenti, isegi kui ta langeb seal nelja-viie peale, siis selle tagasi maksmine on imelihtne, 10 või 20 aasta pärast, selle sama summa maksmine," rääkis Neivelt.

Reformierakondlasest endine peaminister Taavi Rõivas tõi välja, et riigi liigset laenuvõtmist takistavad siseriiklikud ja Euroopa tasandi piirangud. Tema sõnul tuleb Helmel esmajärjekorras hoopis tegeleda eelmise valitsuse jäetud puudujäägi katmisega.

"Praegu ei ole küsimus mitte selles, kas Eestil oleks investeeringuteks võimalik laenu võtta, vaid praegu on küsimus selles, kuidas Ratase valitsuse aegne, ütleme siis tarbimislaen või jooksvate kulutuste katteks võetud miinus saaks kuidagi kontrolli alla," rõhutas Rõivas.

Rõivase sõnul on vastutustundlik hoida eelarvet tasakaalus või mõõdukas ülejäägis, sest üle jõu elamine ja selle laenuga katmine tuleb järgmiste põlvkondade arvelt.