Aastal 2014 oli Eestis taimetoitlasi alla ühe protsendi ning veganeid 0,1 protsenti. Kantar Emori uuringust selgub, et aastal 2018 oli taimetoitlasi juba 1,8 protsenti ja veganeid 0,6 protsenti. Liha kogust oma menüüs on vähendanud iga neljas eestlane, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Jaemüügis kasvab vegantoodete sortiment järjest enam. Lisaks poodides olevatele vegantoodetele on Eestis levima hakanud ka liha matkiv taimne kotlet Beyond Meat ehk lihast edasi.

"Beyond Meat on hernevalgust tehtud kotlet. See on siis USA-s leiutatud. Juba tegelikult 2009. aastal hakkas see leiutamine pihta ja juba 2016. aastal ta läks see suuremaks," selgitas Veg Machine omanik Maarja Laineviir.

Beyond Meat'i pihv näeb välja nagu veiselihapihv ja samuti meenutab selle tekstuuri. Populaarne on seda süüa burgeri vahel. Siiski päris loomaliha maitsega see veel ei ole.

Kuigi lihale leidub alternatiive, armastavad eestlased siiski liha süüa ja ostavad seda aina rohkem.

"Liha ostmine ikka iga aasta kasvab. Ta kasvab praegu võib-olla vaiksemas tempos kui vegantooted, aga vegantoodete puhul on see, et nende kogu osakaal käibest on niivõrd väike, et neil ongi võimalik kiiremas tempos kasvada," selgitas Selveri kommunikatsioonijuht Rivo Veski.

Rimi pressiesindaja sõnul on vegantooted täna pigem nišikauba läbimüügiga.

Märkimisväärselt on suurenenud aga kala ostmine. "Möödunud aastaga võrreldes on kala ostmine suurenenud märkimisväärselt rohkem kui liha ostmine, mis lubab arvata seda, et ühel hetkel me näeme seda, et liha ja kala ostetakse suhteliselt võrdselt.," ütles Veski.

Tervise arengu instituudi hinnangul söövad eestlased kaks-kolm korda rohkem liha kui on soovituslik.

"Soovituslik kogus võiks umbes olla 500 grammi nädalas, mis toitumissoovituste järgi on üks kuni kaks portsjonit. Portsjonid on väga erinevad sõltuvalt sellest, millist liha süüa - rasvasemat liha, vähem rasvasemat," rääkis instituudi toitumisuuringute osakonna juhataja ja vanemteadur Eha Nurk.