Peamiselt levitavad puugid kahte haigust: entsefaliit ja borrelioos. Puukentsefaliidi vastu on võimalik vaktsineerida ja seda tehakse aina rohkem, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Vaktsineerijate arv on muutunud suhteliselt palju. Kui eelmine aasta vaktsineeriti kokku ligi 8000 juhul, siis nüüdseks selleks poolaastaks on meil vaktsineeritute hulk kasvanud 19 000-ni," rääkis terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Kai Raska.

Entsefaliidi diagnoosimine on viimaste aastate lõikes kõikunud, kuid püsinud üsna ühtlasel tasemel, umbes 100 juhtumi juures aastas.

Puukborrelioosi, mille vastu vaktsineerida ei saa, diagnoosimine on viimasel kümnel aastal olnud samuti kõikuv, jäädes 2500 ja 1000 juhtumi vahele.

Rahva seas levib müüt, et kui puuk kõnnib üle haava, võib inimene saada nakkuse. Tegelikult see nii ei ole.

"Kui me räägime puukborrelioosist, siis kui inimene saab umbes ööpäevaga puugi eemaldatud, on haigestumise tõenäosus minimaalne. Entsefaliidi korral nakatumine toimub tõenäoliselt kiiremini, aga ikkagi on oluline võimalikult kiiresti puuk eemaldada," ütles SYNLAB'i Tallinna labori infektsioonhaiguste valdkonna juht Paul Naaber.

Tihti soovitakse analüüse teha kohe pärast puugihammustust, kuid tegelikult ei saa nii ruttu nakatumist tuvastada. Jälgida tuleks sümptomeid ning alles nende esinemisel pöörduda arsti poole.

Inimeste hirm haigestuda puugilt saadud nakkusesse on suur ja seetõttu viiakse ka puuke laboritesse uuringutele.

"Kui inimest huvitab tema puukide tervis, et mis haigustekitajaid need puugid tal metsas kannavad, ta võib seda tuua, aga see kindlasti ei ütle inimese enda tervise ega haiguse kohta mitte midagi," ütles Naaber.

Kuna aktiivne puugihooaeg kestab oktoobrini, tuleks looduses liikudes riietuda sobivalt ning kindlasti hiljem hoolikalt kontrollida ennast ja oma lähedasi.

"Loodusesse tasub minna heledamate riietega, sest puuk otsib soojuskiirgust. Teine asi, mida puuk tõenäoliselt otsib, on higihais. Kui olla puhas ja heledate riietega, siis ta põhimõtteliselt ei näe meid," selgitas Tartu ülikooli taimeökoloogia vanemteadur Jaan Liira.