Kui Tallinna Linnatranspordi AS (TLT) kuulutas mullu detsembris lootusrikkalt välja hanke kaheksa uue trammi ostuks, siis pool aastat hiljem tuli hange tulemuseta lõppenuks kuulutada, sest ühtki tingimustele vastavat pakkumust ei esitatud. Laekus vaid üks pakkumus Hispaania ettevõttelt Construcciones y Auxiliar de Ferrocarriles (CAF), mis aga ei vastanud riigihankes kehtestatud tingimustele.

Hanke luhtumisele on mitu selgitust, üks neist on Tallinna trammitee ebaharilik rööpmelaius. Nimelt on Tallinnas selleks 1067 mm, kui Lääne-Euroopas on enamjaolt standardiks 1435 mm.

TLT juhatuse liikme Lennart Viikmaa sõnul on luhtunud hanke taga kindlasti suur tellimuste arv trammitehastes, kuid rolli mängis ka asjaolu, et Tallinnale trammide ehitamiseks tuleb seoses rööbastee laiusega pakkujal rohkem vaeva näha.

"Pakkujate ringi vähendab ka asjaolu, et Tallinna jaoks hangitavate trammide kogused on väikesed võrreldes teiste linnade poolt hangitavate trammide arvuga," märkis Viikmaa.

TLT-l on plaanis lähiajal uus trammihange välja kuulutada. "Oleme eelmisest hankest saadud kogemust arvestades muutmas teatud hanketingimusi, mis peaks suurendama konkurentsi, et Tallinna linna jaoks sobivate trammide hankimine oleks edukas. Kindlasti ei jää trammid hankimata ainult vähem levinud rööbastee laiuse tõttu," kinnitas Viikmaa.

Trammide hankimine pole nii lihtne, nagu tundub – tehnilisi üksikasju on sõltuvat linnast väga palju ning n-ö standardtellimust otseselt ei eksisteeri. Viikmaa tõi näiteks, et trammide mootorid valitakse vastavalt asukoha rööbasteede kõrguste erinevusele; trammide alusvankrite valikut mõjutab asjaolu, kas trammiteede tõusudele ja langustele lisaks on pöördeid, samuti on erinevad infosüsteemid jms.

"Võttes eelnevat kokku, tähendab, et iga linna jaoks toodetakse sisuliselt rätsepatellimuse trammid. Kindlasti on rööbastee laius oluline tegur, sest kui trammitootjal ei olemas nii-öelda riiulitoodet, tuleb pakkujal ilmselt hoolega kaaluda, kas olukorras, kus tellimusi on piisavalt, on üldse motivatsiooni hankel osaleda," selgitas Viikmaa.

Trammitee ümberehitamist praegu ei kaaluta

Tallinnas on trammi rööbastee laiuseks 1067 mm ehk pool sülda alates rööbastee rajamisest 1888. aastal, mil avati hobutrammi liin Kadriorgu. Kuigi vahepeal oli Tallinnas ka laia rööbastee (1524 mm) Kopli–Telliskivi trammiliini näol, otsustati see liin juba 1930. aastate alguses sarnaselt ülejäänud linna rööbasteedega ehitada ümber 1067 mm laiuseks.

Viikmaa sõnul peetakse tänapäeval levinud trammiteede standardiks 1435 mm laiust rööbasteed.

"Aga nagu näitab rööbasteede laiuste valik naaberpealinnades – Riias 1524 mm, Helsingis 1000 mm, Stockholmis 1435 mm –, ei ole nimetatud levinud standard absoluutne. Sellegipoolest on Tallinna rööbastee laiuse mõõt vähe levinud ning meile teadaolevalt on see kasutusel veel mõnes linnas, valdavalt Jaapanis," rääkis ta.

Kuivõrd Tallinna trammivõrku on lähitulevikus plaanis laiendada, alustades Vanasadamani rajatava liiniga, siis tuleb linnal ka tramme juurde soetada. Seega ei ole mõeldav olukord, et trammide soetamise hanked üksteise järel läbi kukuvad, kasvõi sellepärast, et rööbastee laius on ebaharilik.

Olemasoleva trammitee laiemaks muutmisele praegu siiski ei mõelda. TLT-le teadaolevalt ei ole trammitee haldajal ehk Tallinna transpordiametil selliseid plaane.

"TLT on vedaja, kuid meile teadaolevalt ei ole seda põhjalikult arutatud ega analüüsitud. Tallinnas on suures osas trammiteid uuendatud ning nende vahetamine hetkel ei tundu olevat majanduslikult otstarbekas," ütles Viikmaa.

Trammiteede ümberhitamine eeldaks tema sõnul põhjaliku tasuvusanalüüsi läbiviimist ning pikaajalise strateegia väljatöötamist. "Trammide rööbasteede laiuse muutmise korral tuleks ehitada välja uus taristu kuni depoode rajamiseni välja, mis eeldab suuri investeeringuid," märkis Viikmaa.