Johanna Vallistu: unistus keskklassist on mõranemas ({{commentsTotal}})

Johanna Vallistu
Johanna Vallistu Autor/allikas: Arenguseire keskus

Johanna Vallistu analüüsib OECD uuringule tuginedes keskklassi klassikalist definitsiooni ja viimastel aastatel toimuvaid muutusi. Kui varem oli keskklassi kuulumise unistuse täitumine umbes 70 protsendi töötajate jaoks realistlik, siis nüüd võib see paljude jaoks jäädagi kättesaamatuks.

Tugevat keskklassi on läbi ajaloo peetud majanduse kasvumootoriks ja stabiilse ning kaasava ühiskonna alustalaks. Mitmete põlvkondade jooksul oli keskklassi kuulumine paljude jaoks unistus, sest see võimaldas saada stabiilse töö ja osta ilusa kodu.

Kui varem oli unistuse täitumine umbes 70 protsendi töötajate jaoks küllaltki realistlik juba nende kahekümnendates eluaastates, siis nüüd võib see paljude jaoks jäädagi kättesaamatuks või tuua kaasa pettumuse. Keskklassi murenemist peetakse üheks läänemaailma poliitilise ebastabiilsuse põhjuseks. Seetõttu on viimasel ajal hakatud keskklassi muredele rohkem tähelepanu pöörama.

Majandusarengu ja Koostöö Organisatsiooni (OECD) aruanne "Under Pressure: The Squeezed Middle Class" toob välja keskklassi väheneva majandusliku toimetuleku, mille tulemusel jääb nõrgemaks arusaam keskklassist kui turvalisest ideaalist. Näiteks on viimasel kahel kümnendil OECD riikides kinnisvarahinnad kasvanud kolm korda kiiremini kui majapidamiste keskmine sissetulek.

Kasvav elukallidus on vaid mündi üks külg, teine pool on inimeste arusaam, mille kohaselt kuulub keskklassi elu juurde korralik kinnisvara, ligipääs tervishoiuteenustele ja haridusele. Kõikides nendes valdkondades on aga kulud keskmisest palgakasvust kiiremini suurenenud.

Selle tulemusel on kasvanud finantssurve keskklassile nii praegu kui ka tulevikku vaadates. Enam kui üks viiest keskklassi kuuluvast inimesest kulutab täna rohkem kui teenib, mis tähendab võlgade ülekoormuse riski.

Keskmiselt enam kui pooled OECD riikide keskklassi elanikest on öelnud, et nende igapäevast toimetulekut iseloomustab ots otsaga kokkutulek. Ehk on keskklass seadnud endale ise liiga kõrged elustiilistandardid?

Keskklassi eluasemeküsimusi analüüsis hiljuti Ameerika Ühendriikide näitel uuringugrupp Brookings, vaadates nelja dimensiooni: taskukohasus, ruumi piisavus, transpordiks kuluv aeg ja kodu omamine.

Isegi kui keskmine keskklassi pere saab USAs mõistliku hinnaga elamise, kuhu mahuvad kõik pereliikmed mugavalt ära ja kust tööle või kooli liikumise aeg on mõistlik, on madalama sissetulekuga keskklassi liikmetel, noorematel inimestel, mittevalgetel ning ülerahvastatud suurlinnades elavatel inimestel keeruline lubada endale kinnisvara ostmist või nende kinnisvara on ebamõistlik oma suuruse või kauguse poolest.

Olukord ei tõota paraneda, tõenäoliselt võimendavad praegused muutused tööturul keskklassi probleeme lähikümnenditel veelgi. Juba praegu on näha, et keskmise sissetuleku teenimiseks ei piisa keskmisest oskustasemest, keskklassi kuuluvad peamiselt keskmise ja kõrgema oskustasemega inimesed.

Asi ei olegi niivõrd selles, et keskmist oskustaset eeldavad töökohad oleksid väiksema palgaga, vaid neid on järjest vähem. Veelgi enam, ühte kuuest keskmise sissetulekuga töökohast ähvardab OECD riikides automatiseerimine, mis toob kaasa töötuse kasvu ja vajaduse enam ümber õppida.

Samal ajal, kui rikas läänemaailm on keskklassi pärast mures, on maailma jõukus üha enam jõudmas Aasiasse, kus keskklassi osatähtsuse suurenemine on paljuski hiljutine trend. Kas läänemaailma keskklassi kuldsed ajad on läbi?

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Kaupo Meiel



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: