Analüütikud: nii suurt hulka negatiivsete intressidega võlakirju pole ajaloos kunagi olnud ({{commentsTotal}})

Hardo Pajula ja Peeter Koppel
Hardo Pajula ja Peeter Koppel Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Niisugust eksperimenti, kus maailmas oleks üle 15 triljoni negatiivseid intressimäärasid "maksvaid" võlakirju, pole maailma ajaloos kunagi olnud ja õpikutest ei saa lugeda, mis edasi saab, ütles SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel. Estonian Business Schooli (EBS) vaba majandusmõtte professor Hardo Pajula tõi aga välja, et valitsused manitsevad inimesi säästma, teisalt antakse aga negatiivseks surutud intressidega märku, et tarbige, muidu jääb majandusmasin seisma.

USA võlakirjaturul ületas kolmapäeval lühiajaliste riigivõlakirjade tulusus pikaajaliste oma, aktsiaturud läksid sügavasse langusesse ning analüütikud nimetasid seda märgiks lähenevast majanduslangusest. Samal ajal langesid ka Prantsusmaal ja Saksamaal aktsiaturud enam kui kaks ja Suurbritannias 1,5 protsenti. Lisaks näitas Saksamaa värske statistika sealse majanduskasvu aeglustumist.

Hardo Pajula ütles ERR-ile, et aktsiaturud kõiguvad ju kogu aeg, ehkki USA turgude kolmeprotsendiline langus on suur, kuid päevastest kõikumistest mingeid kaugeid järeldusi teha oleks võib-olla ennatlik.

Ta märkis, et rahapaigutajate käitumist mõjutab ühe tegurina USA ja Hiina kaubandusläbirääkimistel toimuv, mis on närvilisust tõstnud. Seda, et need lähiajal positiivse lahenduseni jõuaks, pidas Pajula väheusutavaks.

"Ja see omakorda, USA ja Hiina kaubanduspingete olukord asetub laiemasse konteksti, mida ma nimetaksin globaalmõranemiseks või kontorikeeles deglobaliseerumiseks. See on on see suurem hoovus, mille seljas aktsiaturgude päevade kõikumised sõidavad," lisas ta.

Peeter Koppel rääkis, et olukord, kus lühiajaliste riigivõlakirjade tulusus ületab pikaajaliste oma, kipub tekkima siis, kui pikema perspektiivi suhtes ollakse negatiivsemalt meelestatud kui vahetu tuleviku suunas.

"Kui ajalooliselt vaadata, siis sellised asjad on tõesti viimasel viiel korral majanduslangust ennustanud. Oluline on seejuures ära märkida, et majanduslangus on pärast seda sündmust saabunud 10 kuni isegi 24 kuu pärast," sõnas ta.

Koppel lisas, et majandus on ajalooliselt olnud tsükliline, see tuleneb juba inimloomusest - tõusude vaheldumine langusega on täiesti tavaline, normaalne ja loogiline asi. Paraku ei ole kümnel viimasel aastal normaalset tsüklilisust sisuliselt olnud - keskpangad on tegelenud väga aktiivselt majandusse sekkumisega ja üritanud langustsüklit edasi lükata.

"Sellega kipub olema probleem, et mingil hetkel peaks ikkagi langus ka tulema ja paljude arvates tingib edasilükkamine selle, et kui langus lõpuks kätte jõuab, on see suhteliselt sügav. Aga praegu on seda selgelt vara öelda," tõdes ta.

Rahanduspoliitika lühi- ja pikaajalised eesmärgid on vastuolus

Koppeli hinnangul ei saa praegust olukorda võrrelda 2008.-2009. ja isegi 2010. aastal toimunuga, sest 2008. aasta problemaatika oli tingitud likviidsuskriisist, kus kõigil oli ühel hetkel oma kohustuste täitmiseks palju raha vaja. Praegu ei paista likviidsuskriisi kuskilt, arvestades, kui palju keskpangad on sekkunud ja veel sekkuvad.

Millega võiks lõppeda see, et intressid on paljudes riikides ja väga erinevate rahaturu toodete lõikes negatiivsed, ei ole Hardo Pajula sõnul kellelgi aimu. Ta tõi välja põhimõttelise vastuolu, et iga päev manitsevad valitsused ja pensionifondid säästma, teiselt poolt antakse aga negatiivseks surutud intressidega meile märku, et tarbige, muidu jääb majandusmasin seisma koos kõigi sellest tulenevate tagajärgedega.

"Kui ikkagi natuke pikemalt vaadata, siis mingis vormis on säästa vaja. Kas need on just nüüd pensionifondide osakud, on omaette küsimus. Aga pikaajaliselt on selgelt säästa vaja ja lühiajaliselt surutakse meid nende madalate intressidega tarbima ehk säästmist vähendama. Ilmselgelt need kaks, lühiajalise ja pikaajalise rahanduspoliitika eesmärgid on omavahel selges vastuolus ja eks see ühel hetkel mingi korrektuurini peab tõenäoliselt viima. See praegune värk võib olla märk sellise korrektuuri algusest, aga ei pruugi," lausus Pajula. 

Ka Koppel tõdes, et niisugust eksperimenti, kus maailmas oleks üle 15 triljoni negatiivseid intressimäärasid "maksvaid" võlakirju, pole maailma ajaloos kunagi olnud ja kooliõpikutest ei saa lugeda, mis siis juhtuda võib.

"Kui natuke vahetumalt vaadata, siis üldiselt, mis järeldusi võib teha: esiteks, kui raha on nii kohutavalt odav, siis tõepoolest, see võib-olla ei pressi eriti innovatsiooni ega arengut, sest elus püsivad ka ärimudelid, mis veidi kõrgemate intressimäärade korral oleks sunnitud end parandama," ütles ta.

Teiseks tõi ta välja, et säästjad, kes on kogu elu õigesti, distsiplineeritult ja viisakalt käitunud, peavad samuti hakkama oma raha hoidmise eest maksma. Seda paljuski põhjusel, et kuskil on mingid riigid, kes ei ole käitunud distsiplineeritult.

Elustandardi paigalseis tingib poliitikas populistide esiletõusu

"See on selgelt problemaatiline. Kõige hullem selle juures muidugi on see et kaudselt võivad sellised arengud läbi demokraatlike protsesside ennast ka poliitikasse läbi närida," lausus Koppel. "Pealetungiv populism on majandusinimeste jaoks väga paljuski tingitud just sellest, et elustandard ei ole paranenud. Üldiselt eksisteerib mingigi poliitiline stabiilsus demokraatias sellisel juhul, kui inimesed tunnetavad pidevalt oma elustandardi paranemist. Kui vaatame Euroopat ja viimast kümmet aastat, siis elustandardi paranemine enam tunnetatav ei ole ja seetõttu on jõudnud ka erinevatesse esindusorganitesse ja valitsustesse selgelt värvikamad tegelased kui varem."

Koppeli hinnangul oleks Euroopa majanduse tervist vaadates naiivne eeldada, et ühel hetkel minnakse tagasi tavalise, viisaka ja stabiilse reaalsuse juurde.

"Pigem vastupidi: kui elustandard paranema ei hakka - ja hetkel tundub, et majanduse struktuur seda ei võimalda - siis jõuab jällegi läbi täiesti ausate ja demokraatlike protsesside nii esindusorganitesse kui täidesaatva võimu juurde senisest selgelt värvikamaid tegelasi," nentis ta.

USA ega Saksamaa majanduses toimuv ei mõjuta Koppeli sõnul Eestit kohe praegu, aga kuna meie majandus põhineb ekspordil ning kui meie peamistel ekspordipartneritel midagi halvasti läheb, jõuab see mõju mingil hetkel ka siia.

Küll aga on tema hinnangul arvata, et septembris võtab Euroopa Keskpank kasutusele mingid täiendavad meetmed, et süsteemi taas likviidsust paisata või tekitada olukorda, kus raha oleks veelgi odavam.

"See on jällegi asi, mis on meil siin kinnisvaraturu kütuseks olnud. Kui palgakasv võiks ühel hetkel pidurduda ja kinnisvara kütuseks olemise faktorina selle tähtsus väheneda, aga samas üritatakse tekitada olukorda, et raha oleks võimalikult odav, siis see faktor näiteks jääb alles," märkis Koppel.

Pajula ütles Eesti olukorrast rääkides, et arvestada tuleb meie mastaape maailma mõistes.

"Kui palju see valitsuski saab midagi rohkem teha, kui üksikindiviid," sõnas ta ja andis valitsusele üldsõnalise retsepti: hoida kinni tervest mõistusest, nii palju kui seda on, mitte paanitseda ja üritada poolmõistlikult oma asju ajada.



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: