Hansson: pensionireformi puhul on vale nii sisu kui protsess
Pensioni teise samba reform on üks suurimaid ja põhimõttelisemaid muudatusi, mida valitsus on ette võtnud.
Kevadel ERRi tellimusel Turu-Uuringute aktsaiseltsis valminud uuringu põhijäreldus oli, et pensioni teise samba vabatahtlikuks muutmisel on rohkem toetajaid kui vastaseid. Neist, kes kasutaksid võimalust raha välja võtta, lubavad pooled kättesaadud raha iseseisvalt investeerida aktsiatesse või võlakirjadesse, kuid veerand kasutaks seda igapäevaste vajaduste katmiseks.
Toetus teise samba vabatahtlikuks muutmisele on ülekaalus kõigi erakondade toetajate seas. Kõige jõulisemalt toetavad seda EKRE ja Isamaa valijad.
Valitsus kinnitas eile teise pensionisamba reformi põhimõtted. mis võimaldab ka seni kogutud raha välja võtta.
Kui esialgu paika pandud piirmäär, 10 000 eurot kehtima peaks jääma, tekib võimalus kogu raha ühekorraga välja võtta umbes 574 000 inimesel.
Rahandusministeeriumi tellimusel viiakse läbi ka uuring inimeste eeldatavast käitumisest, mille tulemused avaldatakse oktoobris. Ühiskonnas on reform tekitanud vastakaid arvamusi. Toomas Sildam intervjueeris Eesti panga endist presidenti Ardo Hanssonit, kes on selle suhtes väga kriitiline.