Advokatuur ei ole rahul riigikaitse seaduse eelnõuga
Eesti advokatuuri esimees Jaanus Tehver saatis justiitsminister Raivo Aegile kirja, milles väljendab oma vastuseisu riigikaitse seaduse eelnõu suhtes.
Eelnõuga muudetakse riigi õigusabi seadust ning sätestatakse, et riigi õigusabi osutamise korraldamine ja riigi õigusabi osutamine füüsilisele isikule kaitseolukorra ajal on riigikaitseülesanne. Et advokaadid osutaks kaitseolukorra ajal riigi õigusabi, täiendatakse advokatuuriseadust advokatuurist väljaheitmise alusega, kirjutas Tehver.
Eelnõu seletuskirjast nähtub Tehveri sõnul, et täiendav väljaarvamise alus on ette nähtud juhuks, kui advokaat keeldub riigi õigusabi osutamast kaitseolukorra ajal.
Advokatuuri hinnangul on väljapakutud lahenduse näol ülereguleerimisega ja seda tuleks vältida. Eelnõu seletuskirjast jääb ekslikult mulje, justkui praegu kehtiva regulatsiooni kohaselt lubatakse advokaadil karistamatult seadust eirata, seisab kirjas.
Tehvari sõnul on juba olemas alus advokaadi advokatuurist välja arvamiseks.
Riigi õigusabi osutamine ei ole advokaadile igal juhul kohustuslik, seadus loetleb alused, millal advokaat võib sellest keelduda, märkis ta.
"Kehtiva regulatsiooni kohaselt on võimalik advokaat advokatuurist välja heita kolmel juhul: distsiplinaarkuritegu, süüdimõistev kohtuotsus kuriteo eest ning liikmemaksu tasumata jätmine. Puudub mõistlik põhjendus, miks riigi õigusabi andmisest keeldumine, eriti olukorras, kus advokaat ei ole ennast märkinud riigi õigusabi osutajaks, on sama raskusastmega, nagu seda on näiteks süüdimõistev kohtuotsus tahtlikult toime pandud kuriteo eest," kirjutas Tehver.
Lisaks eeltoodule on advokatuuri hinnangul kohustuslikust riigi õigusabi osutamisest vähe kasu olukorras, kus uurijad, prokurörid ja kohtunikud teevad oma tööd samal kiirusel, nagu varasemalt.
"Eeltoodust ilmneb, et sätte lisamine advokatuuriseadusesse ei ole läbimõeldud ning seetõttu tuleks sellest muudatusettepanekust loobuda," lisas Tehver.
Toimetaja: Aleksander Krjukov