Advokatuuri juht muretseb büroode läbiotsimise pärast ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Virtuaalteaduse arutelu
Virtuaalteaduse arutelu Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Eesti Advokatuuri esimees avaldas muret hiljutiste juhtumite pärast, kus otsitakse läbi advokaadibürood, märkides, et klientide huvides kehtestatud kutsesaladuse ohtu asetamine on äärmiselt tõsine asi.

"Erandlikud juhtumid, mil advokaadibüroo või advokaadi läbiotsimine ning kutsesaladuse muu riive, milleks on dokumentide ja teabekandjate äravõtmine, advokaadi ja kliendi suhtluse jälgimine jälitustegevuse käigus ja muu selline, on põhjendatud, peaksid olema väga rangelt ja täpselt reguleeritud, ning advokatuur näeb selles osas probleeme nii kehtivas õiguses kui ka menetluspraktikas," ütles advokatuuri juht, vandeadvokaat Jaanus Tehver BNS-ile.

"Lühidalt väljendades vajab klientide poolt advokaatidele usaldatud andmete konfidentsiaalsuse kaitse tugevamaid garantiisid ning advokatuur kavatseb siin ka seadusandjaile oma ettepanekud teha," kinnitas ta.

Tehveri sõnul suhtub advokatuur samasuguse tõsidusega ka juhtumitesse, kus advokaati kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteo toimepanemises.

"Kui advokaat paneb kas iseenda või mõne oma kliendi huvides toime kuriteo, siis ei saa ta oma tegevuses tugineda advokaadi kutsetagatistele, sealhulgas advokaadibüroo puutumatusele. Kõik advokaadile ette heidetavad teod, mis annavad põhjust advokaadile kuriteokahtlustuse esitamiseks ja advokaadibüroo läbiotsimiseks, on nii advokatuuri juhatuse kui aukohtu kõrgendatud tähelepanu all. Advokaadi kriminaalkorras süüdi mõistmisel on tema edasine advokaadina tegevuse jätkamine välistatud," selgitas Tehver.

Vandeadvokaat Dmitri Školjar ütles BNS-ile, et ta ei tahaks uskuda, et eelmisel nädalal toimunud kohtuniku ja advokaadi kinnipidamine ning advokaadibüroo läbiotsimine on tendents.

Eelmisel nädalal peeti Tartu maakohtu kohtuniku Eveli Vavrenjuki altkäemaksuafääriga seoses kinni tuntud vandeadvokaat Olev Kuklase ning otsiti läbi tema büroo.

"Käesoleval juhul on olukord teistsugune ning erineb oluliselt sellest, mis juhtus Sillari büroo läbiotsimisel eelmisel aastal. Advokaat Sven Sillar ei olnud kahtlustatav ning tema büroo läbiotsimise ajal kaitses Sillar klienti kriminaalasjas. Väliselt jäi mulje, et riik läks üle piiri ja mõjutas sellisel moel advokaati," märkis Školjar.

Školjar lisas, et toona järgnes sellele loomulikut väga terav reaktsioon ning sõna võtsid sel teemal nii advokaadid, kui advokatuuri esimees, riigikohtu esimees, riigikogu liikmed.

"Käesolevas asjas on olukord teistsugune, advokaat on ise kuriteos kahtlustatav, mis ei tähenda veel seda, et tema on kurjategija ning jääb kuriteos süüdi. On üldteada, et advokaadil om kutsetagatised, mistõttu advokaadibüroo läbiotsimine, advokaadi läbiotsimine, pealtkuulamine, varjatud jälgimine, ülekuulamine seoses advokaadi kutsetegevusega on keelatud," ütles ta.

Školjar nentis, et samas ei ole selline keeld absoluutne ning läbiotsimise läbiviimist saab õigustada ainult erandjuhtumiga, mis on põhiseadusega või kriminaalmenetluse seadustikuga (KrMS) ettenähtud, näiteks advokaadi seotus kuriteoga.

"Aga probleem ongi selles, et kriminaalmentluse seadustik ei näe ette aluseid ja täpset protseduuri, kuidas peab advokaadibüroos läbiotsimine toimuma, kuidas tagada konfidentsiaalsust, kuidas teha nii, et advokaadibüroo kliendid ja nendega seotud materjal, mis asub advokaadibüroo ruumides, ei sattuks löögi alla. Ühiskond peab kindel olema, et advokaadile usaldatud info on igal juhul konfidentsiaalne ning selleks on vaja kahte asja korraga: kindlad regulatsioonid seaduses ja tõhus kohtulik kontroll," ütles vandeadvokaat.

Toimetaja: Mait Ots

Allikas: BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: