Parts: me peame uurima Trumpi
Trumpi kriitika ja nn demokraatiate kaitsmine erinevate siltidega on tihti silmakirjalik ja näitab kaitsjate endi radikaliseerumist, rääkis Juhan Parts Res Publica 30. sünnipäeva konverentsil. Ta avaldas ka arvamust, et viimaste valimistega USA-st alanud poliitiline suund võib aidata õhku puhastada globaalsetest hullumeelsustest ja utoopiatest.
"21. sajand on Ameerika Ühendriikide sajand. Praegused asjad saavad kõik alguse Ameerika Ühendriikidest. Et vastata küsimusele, kuhu liigub peavoolu poliitika, selleks tuleb uurida Trumpi. Kas see on ühe inimese mingisugune demarš olemasoleva vastu, mida mullieliit püüab kaitsetaktikana esitada? Või on selle taga midagi suuremat ja olemuslikult demokraatlikku," rääkis Parts.
Parts lisas, et ta on ise lugenud kõik Trumpi raamatud läbi. Ta märkis, et Trumpi edu taga on olukord, kus demokraatlikus ühiskonnakorras ei arvestatud suurt osa keskklassi.
"Ja samad asjad juhtuvad ka Euroopas. Ja samad asjad juhtuksid ka meil. Ja see ei saa olla demokraatlik. Nn demokraatiate kaitse, erinevate siltidega, mida me ka siin Eestis näeme iga päev, see on silmakirjalik nende kaitsjate poolt. Hoopis nemad radikaliseeruvad rohkem," väitis Parts.
Vastates küsimusele, kui kaua Trumpi USA presidendiks valimisega alanud ja kogu maailma poliitikat mõjutanud tsükkel kestab, vastas Parts, et see võib kesta väga lühidalt.
"Võib-olla on viie aastaga õhk puhas. Need vanad globaalsed hullumeelsused, nagu kaoksid rahvused jne, said alguse Fukuyama* poolt külma sõja lõpu ja ajaloo lõpu kuulutamisega. See silmakirjalikkuse paraad on saanud kõva vastulöögi. Kui selle tulemusena taastub enamvähem aus jutt, selge silmavaade ja utoopiate puhastamine, millega ka meie oleme püüdnud harmoniseeruda, siis elu läheb jälle edasi ja parematesse rööbastesse," rääkis Parts.
Samuti Res Publica esimehe ametis olnud Taavi Veskimägi lisas, et globaalsete trendide asemel võiks olla rohkem julgust olla sina ise.
"Ehk me ei pea painduma selle järgi, mis on hetkel popp või tundub trendikas. Kui iga indiviid julgeb jääda iseeneseks, ja tal on õigus ja võimalus jääda iseendaks, siis ma arvan, et küll tulevad teistsugused tuuled, mis liberaalset demokraatiat rohkem toetavad kui täna. Nagu muusikas - hea muusik on see, kes kannab pausi välja," piltlikustas Veskimägi.
* Filosoof Francis Fukuyama väitis teoses "Ajaloo lõpp ja viimane inimene" (1992), et ajalugu kui ideoloogiate võitlus on maailma jõudmisega liberaalse demokraatiani pärast Berliini müüri langemist ja külma sõja lõppu suuremalt jaolt lõppenud.
Toimetaja: Urmet Kook