"Välisilm" Moskva proteste saadavad linnapea ja Kremli suhete pingestumine ({{commentsTotal}})

Foto: Sputnik/Scanpix

Moskvas oli sel aastal suvi külm, aga tänavatel kerkis temperatuur siiski tavatult kõrgele. Moskva linnaduuma ehk linnavolikogu valimiskampaania tekitas pealinnas suure protestilaine, sest võim ei lubanud valimistele opositsioonikandidaate. Moskvas on ligi seitse miljonit valijat ja linnaduumas, mille uus koosseis selgub valimistel juba nädala pärast, on ainult 45 saadikut. ERR-i Moskva korrespondent Anton Aleksejev tegi ülevaate sellest, mis protesti käivitas ja millega see lõppeda võib.

Meeleavaldused opositsiooni valimistele mittelubamise vastu on viimase kahe kuu jooksul saanud Moskva visiitkaardiks. Trahvide ja arestidega on juba karistatud ligi 3000 protestijat. Samuti ei ole Moskva linnaduuma kunagi olnud nii tähtis võimuorgan, et selle nimel peetaks nii kibedat võitlust, vahendas "Välisilm".

Ajakirjanik ning Moskva Hamovniki rajooni munitsipaalsaadik Ilja Azar ütles, et tema ei mäleta, et tema 13-aastase ajakirjanikukarjääri jooksul oleks Moskva linnaduumast mingeid suuri uudiseid tulnud.

Mitteregistreeritud kandidaat Moskva linnaduuma valimistel Konstantin Jankauskas rääkis, et massiprotestide ettekäändeks sai olukord, mis tekkis pärast iseseisvate kandidaatide valimistele mittelubamist. "Põhjused on aga palju sügavamad, nad on seotud sellega, et inimesed tajuvad väga teravalt ebaõiglust, tunnevad ebavõrdsust, majandusolukorra halvenemist, vaesuse kasvu. Ja siis veel see ebaõiglus sinna juurde: inimene jätab oma allkirja, aga talle öeldakse, et see ei ole kentiv. Ja see oli juba keemispunkt - inimesed läksid tänavale," selgitas Jankauskas.

Erinevalt riigiduumas esindatud parteide kandidaatidest on sõltumatutel kandidaatidel kohustus korjata valijate allkirju muidu valimiskomisjon neil kandideerida ei luba. Loevad ainult konkreetses valimisringkonnas elavate valijate allkirjad.

Sotsioloog ja Moskva Carnegie keskuse ekspert Konstantin Gaaze sõnul on Moskva valimisringkonnas linnavolikogu valimistel vaja koguda 5000 allkirja. "Võrdluseks: kui võtame näiteks 2014. aasta valimisaktiivsuse, siis ühes ringkonnas tuleb hääletama 30 000-35 000 inimest. See tähendab, et teil on vaja juba kampaania alguses saada umbes 15 protsenti nende toetusest, kes tulevad valimiskasti juurde. See on absurd," näitlikustas Gaaze.

Kui juuli keskel sai selgeks, et opositsioonikandidaate valimistele ei lubata, läksidki inimesed tänavale. Kes need protestijad kõik on?

"See on nii Moskva vana intelligents, kui ka uus noorus, üliõpilased. Aastatel 2011-2012 olid nad liiga noored, et protestides osaleda. Nüüd nad on küpsed ja nad ei ole rahul oma tulevase elu ja tööga, oma töötasu ja elatustasemega," vastas sellele küsimusele Poliitilise analüüsi keskuse juhtiv ekspert Mihhail Zaharov.

Moskva linnapea pöördus Kremli poole

Kui sai selgeks, et protestid ise ei vaibu ja nende suhtes tuleb midagi ette võtta, hakkas Moskva linnapea Sergei Sobjanin otsima poliitilist toetust - Kremlis.

Sotsioloog Konstantin Gaaze sõnul ei soovinud Kreml end Moskva protestidega siduda.

"Kremli seisukoht oli "me peseme oma käed puhtaks". Seal öeldi, et see on Sergei Semjonovitš Sobjanini ja Moskva poliitilise aparaadi probleem. Ja kõige tähtsam, mida me ei pea tegema - me ei pea sellesse sekkuma. Nii nad ei sekkunudki. Siis Sobjanin käis mitu korda presidendi administratsioonis nõu pidamas Anton Vaino ja teiste administratsioonijuhtidega. Lõppes aga kõik sellega, et ainult jõustruktuuride juhid võtsid ta avasüli vastu," rääkis Gaaze.

Algasid repressioonid. Uurimiskomitee ja prokuratuur algatasid kriminaalasja massirahutuste kohta, mille raames peeti kinni üle kümne inimese, keda ähvardab vangistus kuni kaheksa aastat. Opositsiooni kandidaate, kelles Moskva võim nägi protestiliidreid, ähvardab trahvide asemel reaalne vangistus. Näiteks munitsipaalsaadiku Ilja Jašini, keda valimiskomisjon ei lubanud linnaduuma valimistele, viib politsei regulaarselt arestimajast kohtusse ja siis tagasi arestimajja, sest iga kord mõistab kohtunik Jašinile kümme päeva aresti massiürituste korraldamise reeglite rikkumise eest.

Konstantin Jankaukas ütles, et linnavõimu eesmärk on isoleerida kandidaadid nende toetajatest ja valijatest 8. septembrini. Teine eesmärk on tema sõnul avaldada psüühilist survet nii, et inimene pääseb vabadusse, ta peetakse taas kinni ja määratakse arest.

Protestid aga ei lakanud. 10. augustil toimus Moskvas suur protestimiiting, kuhu tuli 50 000 inimest. Peaaegu kõik opositsioonikandidaadid olid siis juba arestimajas, nii et lavale tulid uued liidrid, nagu ajakirjanik ja munitsipaalsaadik Ilja Azar. Muutusid ka protestijate nõudmised.

"Tänavaprotesti eesmärk muutus. Varem oli selleks mittelubatud kandidaatide lubamine valimistele, aga nüüd on selge, et neid ei lubata. Nüüd nõutakse eeskätt paragrahvi 212 ehk massirahutuste kriminaalasja lõpetamist ja selle raames kinnipeetute noorte vabastamist," rääkis Ilja Azar.

Ilja Azar märkab ka huvitavat detaili - võimupartei "Ühtne Venemaa" ei julgenud ametlikult esitada Moskva linnaduuma valimistele mitte ainsatki kandidaati.

"Isegi "Ühtse Venemaa" Moskva osakonna juht ei ole esindatud valimistel oma partei poolt, vaid kandideerib üksikkandidaadina. See räägib palju "Ühtse Venemaa" enesekindlusest ja populaarsusest," lausus Azar.

Just võimupartei ebapopulaarsust kavatseb opositsioon nüüd kasutada, et tekitada Moskva linnapea Sergei Sobjaninile probleeme.

"Me anname endast kõik, et igas valimisringkonnas, kus linnavalitsus esitab oma kandidaadi, kaotaks ta mõnele kandidaadile, kel on suurem võimalus võita. See on "targa hääletamise" strateegia ja me pingutame, et see töötaks 8. septembril," märkis Konstantin Jankaukas.

Moskva linnapeale võib osaks saada Kremli pahameel

Sergei Sobjaninile võivad aga probleeme tekitada mitte ebalojaalsed linnaduuma saadikud, kellel niikuinii suurt võimu ei ole, vaid president Vladimir Putini pahameel, sest kuidas saab olla nii, et linnapea ei kontrolli oma linna? Kuid paljudele Sobjanini rivaalidele võimukoridorides see muidugi meeldiks.

"Kremlis algas mõtisklus sel teemal umbes poolteist nädalat tagasi. Augusti keskpaigani oli see Sobjanini probleem. Ja kõik hõõrusid heameelest käsi, et lõpuks ometi Sergei Semjonovitš keeras midagi vussi. Nüüd püüavad nad aru saada, mis see on ja mida sellega teha. Mina aga arvan, et Kreml asub äraootavale seisukohale valimispäevani ja alles siis tehakse kõik poliitilised otsused," selgitas Konstantin Gaaze.

Protestijad aga ei kavatse hoogu maha võtta, lubab Ilja Azar. "Mina ja kõik teised, me arvame et tuleb jätkata ühiskondliku protesti survega. Sest ilma selleta on meie riigis raske oodata mingit muutust," sõnas Azar.

Stepan Zimin on tavaline baarmen. Seitse aastat tagasi aga oli ta protestiaktivist. Pärast protestijate kokkupõrkeid politseiga Moskvas Bolotnaja väljakul kuuendal mail 2012. aastal peeti ta kinni vägivalla eest võimukandja ehk politseiniku vastu. Stepan sai kolm aastat vangistust ja pääses vabadusse neli aastat tagasi. Ta tunneb tänastele protestijatele kaasa, aga ise tänavale ei lähe. Ja mitte hirmu tõttu.

"Kas see seltskond võib midagi saavutada? Vaevalt, ma arvan. Ainus, mida nad saavad teha - näidata meie valitsevale ladvikule, et kõik ei ole nii hea meie riigis. Millega aga see kõik lõpeb? Arvan, et mitte millegagi. Praegu peavad nad miitinguid, siis toimuvad Moskva linnaduuma valimised ära ja sellega olukord rahunebki," prognoosis Zimin.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: