"Augusti keskel väljendas Eesti Energia omanik (riik - ERR) ootust, et Eestile oleks 2023. aastani tagatud 1000 MW elektritootmisvõimsust. Selle võimsusega suudame tagada, et Eestis on igal ajal piisavalt tootmisvõimekust keskmise elektritarbimise katmiseks. Omaniku selge ootus säilitab töökohti ning muudab sujuvamaks ülemineku efektiivsele elektri, õli ja gaasi koostootmisele. Võtame kasutusele töökorralduse, mis võimaldab meil vajadusel jaamu kiiresti täisvõimsusele koormata," sõnas Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter teisipäeval pressiteate vahendusel. "Mul on hea meel, et meie suurenergeetika tuleviku osas on selgus saavutatud. Aasta lõpuks koondatavate töökohtade arv, mida täna töötajatele tutvustasime, on lõplik ning keskendume nüüd töörahu ja töötajate kindlustunde taastamisele," kinnitas Sutter.

Enefit Kaevanduste töökohtade arv väheneb 225 võrra, Enefit Energiatootmises 76 võrra ning hooldus- ja remonditöid osutavas Enefit Solutionsis 63 võrra. Samas kuni 40 inimesele, kelle senine töökoht kaob, pakutakse ettevõtte sees uut tööd seoses Enefit Solutionsi hankevõiduga Narva elektrijaamade katelde ja turbiinide hooldus- ning remonditeenust osutamisel. Kokku värbab Enefit Solutions juba käesoleval aastal juurde 126 uut töötajat. Seega kokku puudutab koondamine 324 senist suurenergeetika töötajat.

Kaovad nii oskustööliste, spetsialistide kui ka juhtide töökohad. Otsus vähendada töökohti võimaldab Eesti Energia suurenergeetika ettevõtetel järk-järgult täistööajale üle minna ning hiljemalt novembriks on taas täiskohaga tööl kõik osalisele tööajale suunatud töötajad.

Kõikide lahkuvate inimeste abistamiseks lubab Eesti Energia teha aktiivset koostööd töötukassa ja haridusasutustega. Osa lahkuvatest töötajatest on pensioniealised, kes hakkavad saama riiklikku pensioni. Lahkuvatele kaevanduste ja energiatootmise töötajatele, kel on pensionini jäänud vähem kui viis aastat, hakkab Eesti Energia maksma ettevõttepensionit summas 365 eurot kuus. Kaevanduste ja energiatootmise töötajatele, kes ei saa riiklikku ega ettevõttepensioni, pakub Eesti Energia ümberõppestipendiumit summas 440 eurot kuus. Inimeste abistamiseks loob Eesti Energia fondi mahus 2,5 miljonit eurot.

Kokku annab põlevkivisektor täna otse ja kaudselt tööd rohkem kui 14 000 inimesele. 2018. aastal maksis sektor riigikassasse 122 miljonit eurot. Põlevkivitööstus moodustab riigi SKP-st ligikaudu 4-5 protsenti.

Eesti Energia hoiab omaniku ootuse tagamiseks ehk Eesti keskmise elektritarbimise katmiseks lisaks uuele Auvere elektrijaamale ja kahele renoveeritud energiaplokile valmisolekus ka kahte vanemat filtritega varustatud ja kõikidele keskkonnanõuetele vastavat energiaplokki.

Kui 2018. aastal tootsid suurenergeetika üksused 8,7 TWh elektrienergiat, sh 93 GWh taastuvenergiat, siis tänavuse poolaastaga on suurenergeetika tootnud 2,8 TWh elektrienergiat. Samas on kasvanud õli toodang – kui 2018. aastal tootis Eesti Energia esimese kuue kuuga 195 tuhat tonni põlevkiviõli, siis käesoleva aasta esimese kuue kuuga 218,5 tuhat tonni. Kütuseportfelli mitmekesistamiseks on kasutusele võetud ka vanarehvide hake, aidates nii lahendada keskkonnaprobleemi, mida vanarehvid endast kujutavad.

Kriis Eesti energeetikas teravnes tänavu kevadel, kui põlevkivil töötavad Narva elektrijaamad olid sunnitud CO2 kvootide kallinemise ja odava importelektri tõttu oma tootmist piirama. Alates aasta algusest on Eesti Energia koondanud 500 töötajat ja suveks saadeti veel 1300 töötajat sundpuhkusele. Majandusministeeriumi kevadise hinnangu kohaselt võinuks Narva elektrijaamades töö kaotada 800 - 1000 energeetikut, aga arvestades ka nende perekondi võinuks Ida-Virumaal ilma sissetulekuta jääda üle 6000 inimese.