Suvisest kriisist toibuvad Narva energeetikud loodavad külmale talvele ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Energeetiline Narva
Energeetiline Narva Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Narva elektrijaamade ametiühing on suvisest kriisist toibumas: sundpuhkused on selja taga, kuid koondamised veel kestavad. Ametiühingud loodavad, et külm talv tõestab elektrijaamade vajalikkust.

Eesti Energia omaniku suvine otsus tagada Eestile 2023. aastani 1000 MW elektritootmisvõimsust, tõi elektrijaamade töötajatele kauaoodatud tulevikuväljavaate. Energia ametiühingu esimehe Andrei Zaitsevi sõnul hoitakse energiaplokke valmisolekus, see aga tähendab, et personal on tööl, saab palka ja töökohad säilivad. Kuid mitte kõik. Alates augustist ja kuni aasta lõpuni koondatakse suurenergeetika valdkonnast veidi üle 300 inimese.

"Koondamised on vältimatud, sest töös olevate seadmete hulk kahanes. Koondamised toimuvad kolmes etapis, oktoobri , novembri ja detsembri lõpus. Tänase päeva seisuga lõppesid töölepingud 30 elektrijaama töötajal ja inimesed koondati. See on valus otsus, kuid elu dikteerib oma reegleid," rääkis Zaitsev.

Ametiühingujuhi sõnul on enamik koonatavatest seotud kaevanduste ja seadmete hooldusega. Elektrijaamades kaotab töö umbes 70 inimest. Enamik neist on üle 60 aasta vanused töötajad. Ettevõttepensionidele ja ümberõppestipendiumidele kulutab kontsern 2,5 miljonit eurot. Tööle jäävad energeetikud peavad vajadusel elektrijaamad kiiresti täisvõimsusele koormama.

Andrei Zaitsev kinnitab, et seni pole keegi tööta istunud.

"Kui elektri tootmisega seotud seadmetel parajasti tööd pole, siis leitakse personalile teine töö, mis on samuti vajalik, et energiaplokke töökorras hoida ja vajadusel kiiresti käivitada. Nii et olukorda, kus inimesed tööta istuvad, ei ole ega tule," sõnas Zaitsev.

Suuri lootusi pannakse algavale talvele ja külmale ilmale, mis tavaliselt energeetikute jaoks ka suuremat töökoormust tähendab.

"Hoiame käredale pakasele pöialt. See võib kõlada naljakana, kuid külma talve ootavad nii energeetikud kui kaevurid. Pakane peaks näitama, et ametnike tehtavad otsused ja allkirjastatud kokkulepped ei arvesta tegelikkusega. Külm talv tõestaks, et elektrijaamad peavad töötama ja et me peame end ise elektriga varustama," selgitas Zaitsev.

Sel aastal lahvatanud põlevkivienergeetika kriisi käigus kaotas Zaitsevi sõnul töö umbes 800 Eesti Energia suurenergeetika valdkonna töötajat.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: