Ministeerium biolisandiga kütuse müümise erandeid teha ei taha ({{commentsTotal}})

Tankla.
Tankla. Autor/allikas: Freepik/Creative Commons

Kuigi biolisandiga kütust ei soovi kalurid, kaugküttefirmad, päästeamet ja mitmed teised, tehakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kinnitusel erand ainult kaitseväe ja kaitseliidu sõidukitele. Kõigi teiste jaoks laiendatakse kütusemüüjate võimalusi osa biokütuse müük näiteks biometaani müügiga asendada.

Suvel teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM), et lubaks kaitseväele ja kaitseliidule ilma biolisandita kütust müüa. Või õigemini, ka niisugust kütust võiks müüa kõigile, aga kaitsejõudude puhul oleks see oluliselt lihtsam.

Sisuliselt on reegel selline, et kümme protsenti müüdavast energiast peaks olema keskkonnasäästlik. Näiteks, kui tarnija müüb mingi koguse biometaani, teenib ta sellega otsekui kvoodi, mille jagu võib müüa ilma biolisandita diislikütust. Sama kvooti võib teenida ka siis, kui osale vedelkütusest panna näiteks kaks korda rohkem biolisandit. Kel soovi, võib kvooti ka teistelt ettevõtetelt osta.

Küll aga oli senises eelnõus nii-öelda põrand, mis ütles, et kogu biolisandiga kütuse müümise nõuet teiste võimalustega asendada ei tohi. Täpsemalt peab 6,4 protsenti müüdud energiast olema kindlasti biokütus ning 3,6 protsenti võib olla kas biokütus või mõni muu keskkonnasäästlik kütuseliik.

Plaanitav erand tähendaks, et see kütus, mida müüakse kaitseväele või kaitseliidule, ülalkirjeldatud arvestusse ei kuuluks.

Erandi soovijaid tuleb üha juurde

Aga kaitsejõududele lubatud erand avas otsekui Pandora laeka. Näiteks maaeluminister Mart Järvik teatas augustis, et nõustub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eelnõuga juhul, kui sama erandi saavad ka põllumehed ja kalurid.

Siseministeerium palus  erandit politsei- ja piirivalveameti veesõidukitele, aga ka päästeameti tehnikale.

Kõik need soovid toetuvad sisuliselt samale argumendile, millele toetus kaitsevägi. Päästeameti tehnika- ja varustuse talituse juhataja Tanel Muraka sõnul teeb muret see, et biolisandiga kütus ei tohiks paagis seista kauem kui pool aastat. Aga päästetehnika võib kasutuseta olla hulga kauem.

"Meil on suur hulk sisepõlemismootoriga päästevarustust, mis on ka näiteks konteinerites. Need ongi ootel ja reageerivad näiteks suurematele metsatulekahjudele," sõnas Murakas.

Biolisandiga kütuse säilimise pärast muretsevad ka vee- ja kaugküttefirmad. Eesti kaugkütte ja jõujaamade ühingu tegevjuhi Siim Umbleja sõnul hoitakse näiteks Tallinnas kahte tuhandet kuupmeetrit diislikütust, mida kasutada juhul, kui muu soojatootmisvõimalus üles ütleb. Seni on seda vahetatud iga seitsme aasta tagant. Kui kogu reserv tuleks välja vahetada iga kuue kuu järel, oleks see ebamõistlikult kallis.

"Ja teine teema on muidugi see, et kui see kütus muutub kõlbmatuks, siis mis temaga edasi teha. Ta kindlasti ei sobi enam kasutamiseks diislikütusena selle esmases mõttes," ütles Umbleja.

Neid, kel tuleb reservid või generaatorite kütusepaagid pidevalt täis hoida, on teisigi. Muuhulgas saatsid valitsusele murekirja nii Kuressaare haigla kui ka Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL).

MKM: erandeid tahetakse liiga palju

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energiaturgude valdkonnajuht Rein Vaks ütles, et erandite nõudmine on ületanud igasuguse normaalsuse piiri.

"Seda erandit on tõenäoliselt tarvis äärmiselt väiksele segmendile ja need, kes täna on seda küsinud, ei peaks tegelikult seda küsima. Tegemist on natuke ka kütusetarnijate tekitatud probleemiga, kus biokütuseid demoniseeritakse," sõnas Vaks.

Vaks lisas, et kaitsejõududele on erandit hulga lihtsam teha kui teistele. Neile müüdud kütus on aktsiisivaba ehk selle üle peab riik niikuinii eraldi arvestust. Kõik teised saavad oma kütuse tavalisest tanklast ja sellel on hulga raskem silma peal hoida.

"Probleem on lihtsalt selles, et tänased kütusetarnijad kipuvad igasugu erandit ära kasutama niimoodi, et erandiga kütus ei jõua selle isikuni, kelleni ta on pidanud jõudma, vaid jõuab kellegi kolmanda isiku kätte. See annab tarnijale teatud konkurentsieelise ja seda on nad kõik väga varmad ära kasutama," selgitas Vaks.

Lahendus: suurema osa keskkonnanõudest võiks täita muude vahenditega

Kuna erandeid teha ei saa, pakub majandus- ja kommunikatsiooniministeerium välja teistsuguse lahenduse. Selle selgitamiseks läheme tagasi loo algusesse ja tuletame meelde, et seniste plaanide järgi võiks muude keskkonnasäästlike lahendustega asendada ainult osa müüdavast biokütusest.

Nüüd plaanitakse taoline 6,4-protsendiline põrand ära kaotada.

"Tarnijatel tekib teatud paindlikkus selleks, et anda tarbimisse osa sellist kütust, milles ei ole üldse biokütust. Ja sellega rahuldada nende isikute vajadused, kes nõuavad biokütuse vaba kütust endale," sõnas Vaks.

Ehk teisiti öeldes, turule peaks jääma rohkem 100 protsenti fossiilset kütust. Ning kõik, kes seni erandit on soovinud, võivad niisugusele kütusele pretendeerida vabal turul. See aga eeldab, et kütusefirmadel on huvi ja võimalusi nii palju kvoote välja teenida. 

Toimetaja: Urmet Kook



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: