Kütusefirmade hinnangul võib biolisandi nõue diislikütuse hinda kergitada ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Diislikütus.
Diislikütus. Autor/allikas: ERR

Kuna tänavu peavad kütusemüüjad esmakordselt lisama biokomponendi ka talvisesse diislikütusesse, siis tähendab see nende hinnangul mõnesendist hinnatõusu, mis suureneb aga uuest aastast, kuna siis kasvab biokomponendi nõutav osakaal. Samas rõhutab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) esindaja, et lõpphinna kujunemisel on olulisem siiski kütuse maailmaturuhind.

"Rusikareeglina võib öelda, et talvisesse diislikütusesse ühe protsendi teise põlvkonna talvise biokomponendi lisamise kohustus tähendab umbes üks sent liitri kohta hinnalisa - võrreldes olukorraga, kus sellist kohustust ei oleks," ütles Circle K Eesti AS-i mootorikütuste müügidirektor Raimo Vahtrik ERR-ile. "Ehk siis 2019. aastal on selle mõju umbes kolm senti liitri kohta ja 2020. aastal 10-15 senti liitri kohta talvises diislikütuses," tõdes ta.

"Järgmisest aastast on kehtiva seaduse kohaselt vaja tagada, et mootoribensiinis ja diislikütuses on kokku 10 protsendi ulatuses energiamahu järgi biokütuseid, kuid vähemalt 6,4 protsendi ulatuses energiamahu järgi igas tarbimisse lubatud liitris," ütles MKM-i energiaturgude valdkonnajuht Rein Vaks.

"Talvine diislikütus on suvisest sõltumata biokomponendi sisaldusest kaks-kolm senti kallim. Arvestades sellega, et alates 2020. aasta algusest tuleb diislikütusesse segada senisest rohkem biokomponenti, talveperioodil aga sobib kasutamiseks vaid teise põlvkonna biodiisel, võib hinnavahe veel umbes sendi võrra suureneda," märkis Olerexi omanik Antti Moppel.

Samas ütles Neste turundus- ja kommunikatsioonijuht Risto Sülluste, et biolisandist tingitud hinnatõus oli kuni üks sent ja see toimus juba kevadel kui biolisand kohustuslikuks muutus. "Seega mõjutab talvise diislikütuse hinda vaid tavapärane iga-aastane suvise ja talvise diislikütuse hinnaerinevus, mis on tingitud mõnevõrra kallimast tootmisprotsessist. Hinnavahe on sõltuvalt aastast üks-kaks senti liitri kohta. Neil aastatel, kus diislikütus ostuhind mingil muul põhjusel langeb, näiteks ületootmise tõttu, ei pruugi sellist tõusu ollagi. Lõplik hind tanklas sünnib mitme teguri koosmõjul - konkurents, dollari ja euro kurss - ning seda sajaprotsendilise kindlusega ennustada ei ole paraku võimalik. Bensiini puhul suvisel ja talvisel tootel hinnavahet ei ole," märkis Sülluste.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) esindaja Rein Vaks rõhutas siiski ERR-ile, et kütuste postihind tanklates ei sõltu ainult biokomponendi hinnast, vaid ka kütuse maailmaturu hinnast. Mõnikord võib esineda ka olukordi, kus biokomponent on odavam kui kütus ise ja siis lisavad küstusemüüjad seda maksimaalselt lubatud määras, ütles Vaks.

Ta lisas, et ministeeriub soovib seadusemuudatusega 6,4 protsendi piiri ära võtta, et võimaldada kütusetarnijatele piisav paindlikkus kohustuse täitmiseks ning eeldatavasti jõustub see nõue veel enne aastavahetust. Valitsus plaanib vedelkütuse seadust senisest paindlikumaks muuta , et tanklaketid saaks lisaks biokütuste kasutamisele rakendada muid meetmeid, et vähendada CO2 heidet.

Küsimusele, kas karmimad nõuded võiksid suurendada kütuse ostmist lõunanaabrite juurest, leidsid müüjate esindajad, et suures osas ei peaks olukord muutuma, kuna peamine hinnavahe tuleneb aktsiiside erinevustest ja sellest põhjustatud muutused tarbimiskäitumises on juba toimunud.

"2019. aastal on suvisesse diislikütusess biokomponendi lisamise mõju olnud tagasihoidlik, kuna võimalik on kasutada 1 põlvkonna kvaliteetseid biokomponente ja piiriüleselt ei ole biokomponendi lisamise hind mõju avaldanud, kuna seda tehakse samamoodi ka Lätis ja Leedus. Piiriülene hinnavahe tuleneb aktsiiside erinevusest. Talvisesse diislikütuse biokomponendi lisamise kohustus rakendub Eestis esmakordselt sel sügisel, ehk alates detsembrist 2019. Lätis ja Leedus vastavat kohustust ei ole," ütles Vahtrik. Tema sõnul sõidetakse praeguse piiriülese hinnavahega Eestis erinevatel hinnangutel 13-20 protsendi ulatuses kõigist kilomeetritest Lätist või Leedust riiki sisseveetud diislikütusega.

"Hinnavahe Lätiga on praegu püsinud tasemel 16-18 senti liiter ja Leeduga veelgi suurem, ulatudes kuni 25 sendini liitri kohta. Talveperioodil hinnavahe mõne sendi võrra suureneb, kuna talvel hakatakse Eestis biokomponendi nõuet täitma peamiselt teise põlvkonna biokomponendi arvelt," ütles Moppel. "2016. aastal alanud aktsiisiralli tõttu on Eesti turg tänaseks kaotanud üle 10 protsendi diisli käibest, põhikahju Eesti diislikütuseturule on juba tehtud. Kogu Olerexi tanklaketi kõige suurema käibega tankla on juba mitu aastat Leedus," lisas ta.

Sülluste sõnul võib Läti peatse aktsiisitõusu tagajärjel hinnavahe Eestiga väheneda umbes neli senti. "Tankimised Lätis on nüüdseks stabiliseerunud ning tõenäoliselt ei oma aktsiiside muutus ka olulist mõju tankimisharjumuste muutusele," tõdes ta.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: