"Pakkusime välja, kooskõlastatult sektoriga, et kaotame niinimetatud 6,4 protsendi põranda piiri ehk jätame eelnõust tarnijate kohustuse lisada kütustesse kuuekuulise perioodi jooksul füüsiliselt keskmiselt vähemalt 6,4 protsendi ulatuses biokütust," rääkis majandusminister Taavi Aas ERR-ile. "Uue ettepanekuga otsustab tarnija ise, kas täidab kohustuse osaliselt või täielikult füüsilise biokütuse abil või kasutab kohustuse täitmiseks tarnijate vahelisi kokkuleppeid."

See annab kütuse müüjatele piisava paindlikkuse, et pakkuda turul ka biokomponendita kütust, lisas Aas.

Põhimõtteliselt oleks tegemist samasuguse lahendusega nagu on praegu Alexela poolt juba kasutusel.

Eesti ei loobu seega ministri sõnul Euroopa biokütuse kohustuse täitmisest ehk keskkonnasõbralikemate kütuste kasutusele võtmisest.

"Need, kes kindlasti biokomponendita kütust soovivad, saavad selle kokkuleppel oma kütusetarnijaga. Nii näiteks on ka täna rannaäärsed paatidele mõeldud tanklad osaliselt sellised, milles müüdud kütuses biokomponenti ei ole," lisas Aas.

Majandusministeerium tutvustab esmalt eelnõu muudatusi ministeeriumitele ja saadab seejärel eelnõu edasi justiitsministeeriumisse. "Loodetavasti jõuame eelnõuga valitsusse oktoobris," ütles Aas.

Rahandusminister: CO2 heite vähendamist saab saavutada ka muul moel

Rahandusminister Martin Helme ütles ERR-ile, et kohustusliku biokütuse vastu protestisid lisaks kaitseväele ka põllumehed, kalurid jpt, mistõttu tuli probleem lahendada laiemal tasandil. Helme sõnul tegi ta seetõttu majandusminister Taavi Aasaga kokkuleppe, et ei kooskõlasta eelnõud, sest siis tuleb eelnõu uuele ringile uute parandustega.

"Euroopa Liidu direktiiv ei pane meile sellist biolisandi nõuet, nagu meie seadustes sees on. See võeti vastu paar aastat tagasi tollase valitsuse poolt, aga ilmselt siis teistel kaalutlustel, kui praegusel valitsusel on. Tegelik direktiivi nõue on vähendada CO2 heidet transpordis ja selle saavutamiseks on väga erinevaid viise," rääkis Helme.

Ta lisas, et valitsuse plaan on vedelkütuse seadust muuta paindlikuks sel viisil, et CO2 heite vähendamist oleks võimalik saavutada näiteks LPG gaasiga, transpordi (nt raudtee) elektrifitseerimisega või mingil muul moel.

"Meie eesmärk on, et kohustuslik biolisandi reegel võtta seadusest praegusel kujul välja. Ei ole õige lahendada ühe kitsa sektori muret selle biolisandiga, vaid seda  probleemi tuleb lahendada laiemalt. Meenutan, et põllumehed karjusid appi, paadiomanikud karjusid appi, et biolisand on kahjulik."

Rahandusministri sõnul räägitakse praegu ennekõike diislikütusest, kuid ka bensiini biolisandi nõue tuleks tema hinnangul üle vaadata.

"See tähendab seda, et tanklas on kõrvuti kaks püstolit, kust ühest saad biolisandiga ja teisest tavalist kütust," sõnas ta.

Helme sõnul näitas ka prognoos, et biolisand vähendaks diislikütuse aktsiisi laekumist.