"Kui investeerid enne puhkust, siis sinu raha sinuga koos töötamist ei lõpeta. Alusta investeerimist 100 EUR ja teenustasudeta," reklaamib ühisrahastusplatvorm Crowdestate sotsiaalmeedias.

Kui aga vaadata ettevõtte kodulehel olevate projektide uudiseid, ei ole kõigil neist nii pilvitu seis.

Näiteks Iru Metsa tee 31/33/35 arenduse investeeringu puhul, kuhu on investeeritud 475 000 eurot ja investeeringu tähtaeg oli 30. juunil, on uudiste rubriik täis teateid selle kohta, miks investorid oma makseid kätte ei saa.

Veel mullu augustis planeeriti tagasimakset Crowdestate'i investoritele augusti jooksul, aga sama aasta oktoobris on Skylines Iru Vara OÜ esindaja Kristjan Sild, kes investoritelt kaasatud raha isikliku käendusega tagab, vabandanud Metsa tee projekti investorite ees ja põhjendanud viivitust kasutusloa väljastamise viibimisega. Edasistel kuudel on lisandunud uusi teateid ja põhjendusi ning viimane uudis on 15. augustist, mil Sild teatas, et tulenevalt tagasimakse allikaks planeeritud tehingu edasi lükkumisest ei ole ta võimeline tasuma graafikujärgset tagasimakset summas 110 000 eurot.

"Mõistes, et investorid võivad tema järjekordset lubadust enam mitte tõsiselt võtta, kinnitas hr Kristjan Sild siiski, et jätkab poolelioleva tehingu kallal tööd eesmärgiga tasuda kõik maksekohustused hiljemalt laenulepingu lõpptähtajaks, 30. septembriks 2019," sedastas teade Metsa tee projekti alalehel.

Samuti on kirjas, et kui tekkinud võlgnevust ei ole 29. augustiks 2019 tasutud, algatakse nii Skylines Iru Vara OÜ kui ka Kristjan Silla pankrotimenetlus.

Crowdestate'i juht Loit Linnupõld ütles ERR-ile, et Metsa tee 31/33/35 projekti arendaja Kristjan Sild ei ole tähtaegselt täitnud lepingujärgseid kohustusi ega ole neile olukorra kohta adekavaatset informatsiooni andnud. Crowdestate on tema sõnul esitanud nii projekti arendusettevõttele Skylines Iru Vara OÜ kui ja Kristjan Sillale nõuded tekkinud kohustuste tätimiseks ning pankrotihoiatused.

Teisipäeval kirjutas Äripäev, et Crowdestate'i kaudu rahastust kogunud Q-haus Baltic OÜ, mis kannab alates septembrist nime Pessaraag OÜ, läks pankrotti.

Ettevõttesse on Crowdestate'i kaudu 700 000 eurot paigutanud 1141 investorit ja selle tulususeks oodati üle 14 protsendi. Viimatine investoritele jagatud teade on projekti kodulehele postitatud 1. augustil ja selle kohaselt alustas Q-haus edukalt uue kontseptsiooni turuletulemisega ning kõik käimasolevad lepingud olid ajagraafikus.

Linnupõld märkis, et neile teadaolevalt on Q-haus Balticu maksejõuetuse põhjuseks neid alt vedanud Norra tellija, kes jättis projekti lõpparved maksmata.

"Meile teadaolevalt on see viimasel ajal Norras tavapäraseks muutunud praktika ning Q-haus ei ole esimene (ega ka viimane) Balti moodulmajade tellija, kes selle tõttu kannatab," lisas ta.

Linnupõllu sõnul jõudis info Q-haus Balticu nime ja juhatuse liikme vahetusest Crowdestate'ini teisipäeval ja info koos kommentaaridega kavatsevad nad projekti rahastanud investoritele edastada kolmapäeva jooksul.

"Samuti saame kinnitada, et kohtusime  eile Q-haus Balticu nimel kapitali kaasanud Reino Sootsiga, kes teavitas meid ettevõtte maksejõuetusest. Arutasime võimalikke stsenaariume, millisel viisil meie investorite investeeringuid kaitsta. Q-hausi esindaja on meile suuliselt kinnitanud oma valmisolekut võtta maksejõuetuks muutunud ettevõttest üle meie vahendusel kaasatud kapitali tagastamise kohustused," rääkis ta.

Linnupõld lisas, et Crowdestate'i investorite laenud on tagatud Q-haus Balticu omanikega seotud Eestis asuva ning töötava majatehasega. Juhul, kui ei õnnestu läbirääkimiste käigus kapitali tagastamise osas mõistlikku kokkulepet saavutada, alustab Crowdestate menetlust tagatisvara realiseerimiseks. Ühisrahastusplatvormi juht on enda sõnul mõõdukalt optimistlik, et nad leiavad koos Reino Sootsi ja Q-hausi tegevust finantseerinud pangaga lahenduse ja investorid oma raha ei kaota.

Crowdestate'i teemal käib aktiivne arutelu LHV foorumis, kus platvormi kritiseeritakse selle eest, et mitme projekti makstähtajad on edasi lükkunud ning infot ei jagata piisavalt kiiresti. Probleemse projektina on seal välja toodud ka näiteks MMSSprattus OÜ tootmishoone finantseerimine, millesse on 560 investorit paigutanud 260 000 eurot, ning Baltic Forest OÜ 12-kuuline käibekapitalilaen, kus investoritelt sooviti kaasata 836 000 eurot olemasoleva laenu refinantseerimiseks. Augusti lõpus said investorid teate, et intressimaksete tasumine jääb hiljaks ja see juhtub hiljemalt 20. septembril. 

"Erinevate foorumite sissekanded ei saa ja ei oska kommenteerida, meie ei ole nende avaldaja ning me ei ole erinevate foorumite aktiivne jälgija," ütles Linnupõld.

Linnupõld: kahekohalise tulususe teenimine pole kunagi riskivaba

Crowdestate'i juhi sõnul tuleb väljamaksete hilinemisi aeg-ajalt ikka ette ning tavaliselt on tegu lühiajaliste ja pigem hooletustest tekkinud hilinemistega.

"Me tegeleme nendega aktiivselt ning tavaliselt kustutavad Sponsorid oma võlgnevuse peale esimest meeldetuletust. Tähelepanuväärsemate viivituste kohta avaldame eraldi informatsiooni projektide juures eraldi," märkis ta.

Linnupõld lisas, et nad on oma investoritele alati tootnitanud, et tasuta lõunaid ei ole olemas ning et kahekohalise tulususe teenimine ei le kunagi riskivaba.

"Fakt, et meie ligi kuueaastase tegevusajaloo jooksul ei ole ükski projekt halvaks läinud ning kaasa toonud investeeringute põhiosa kaotust, on iseenesest tähelepänuväärne - tõenäosusteooria kohaselt on mõne investeerimisprojekti ebaõnnestumine vältimatu," lausus Crowdestate'i juht, kelle sõnul teevad nad omalt poolt kõik tagamaks, et kapitali kaasanud ettevõtted oma kohustusi tähtaegselt täidaks.

Crowdestate'i vahendusel rahastatud projektide kohta avaldab ettevõte Linnupõllu sõnul informatsiooni vastavalt projekti sponsoritelt saadud infole ning üldjuhul tehakse seda üks kord kvartalis, asjakohase info olemasolul aga ka sagedamii.

Ökonomist: probleemsete projektide kasv tähendab normaliseerumist

Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaar tõi välja, et Eestis tegutsevad kinnisvara tagatisel laene väljastavad ja kinnisvaraprojektidesse investeerivad ühisrahastuse platvormid on seni tegutsenud peamiselt vaid perioodil, mil majandusel ning eriti kinnisvarasektoril on läinud väga hästi.

"Suuresti seetõttu on ka ühisrahastuse platvormidel ja investoritel valdavalt läinud isegi paremini kui võiks oodata n-ö tavapärastes majandusoludes. Ehk probleemseid rahastusprojekte on vähe olnud ja investorid on enamasti saanud oma raha valdavalt õigeaegselt tagasi. Samas on selge, et selline majandusolukord ei kesta igavesti ja et ühisrahastusplatvormide tegevusmahtude kasvamisega tekib järjest enam ka probleemseid projekte," sõnas ta.

Raudsaare sõnul võiks praegust probleemsete projektide arvu kasvu tõlgendada seega pigem olukorra normaliseerumisena. Lisaks tuleb arvestada, et ühisrahastuses investeeritav kõrge intressimäär kajastab suuresti nii projektide kui üldse selle valdkonna riskisust.

"Headel aegadel saadav tulu on küll mõne muu rahapaigutuse viisiga võrreldes suurem, aga halvemate aegade saabudes võivad seal probleemid kiiremini ilmneda ja on ka tõenäoliselt suurem võimalus vähemalt osa oma raha kaotada," tõdes ökonomist.

Crowdestate'i käive kasvas mullu enam kui kaks korda 1,37 miljoni euroni. Ettevõtte kasum oli üle 493 000 euro. Platvormil oli üle 36 000 kasutaja 110 riigist.