Sel nädalal on meedia tähelepanu alla sattunud ühisrahastusplatvormide probleemid, näiteks pankrotistus Crowdestate'i kaudu rahastust kogunud Q-haus Baltic, uue nimega Pessaraag OÜ, ilma et portaal oleks selle kohta investoritele aegsasti infot andnud.

Viik vastas ERR-i küsimusele, kas see on märk laiematest probleemidest ning kas ka väljaspool ühisrahastust on kinnisvaraprojektid löögi alla sattunud, et kinnisvarasektori käekäik on otseses sõltuvuses sellest, kuidas läheb kõikidel teistel majandussektoritel.

"Ehk teisisõnu, kui võimalikel koduostjatel läheb hästi, siis läheb hästi ka uute korterelamute arendajatel. Viimaste aastate korralik palgakasv, tarbijate hea kindlustunne ja soodne raha hind on hoidnud uusarenduste turgu aktiivsena," märkis ta.

Samas on elukondlike arenduste rahastamine Viigi sõnul võrreldes teiste sektoritega mõnevõrra riskantsem mitmel põhjusel, seda eriti viimastel aastatel, kus ehitushinnad on märkimisväärselt kasvanud ja aina enam on räägitud projektidest, mis ei ole valminud planeeritud eelarvega eelnevalt ehituslepingus kokkulepitud ajaks.

"Veelgi suurema probleemi ees on aga sellised arendajad, kes ei kasuta üht peatöövõtjat, vaid kasutavad maja valmimiseks ühes etapis ühte töövõtjat ja teises etapis teist töövõtjat ning kolmandas kolmandat. Sellisel juhul puudub fikseeritud hinnaga kokkulepe osapoolega, kes vastutab maja valmimise eest kokkulepitud summas ja ajaks," tõi panga esindaja välja.

Ta märkis, et sellises keskkonnas on täiesti ootuspärane, et arendajad, kellel puuduvad likviidsuspuhvrid, satuvad oma kohustuste teenindamisega hätta. Praegu likviidsusprobleemides olevad arendajad on siiski pigem erand ja seda ei saa pidada laiemaks probleemiks.

"Meie parima teadmise juures on valdav osa suurarendajatest hästi kapitaliseeritud ja mõõduka laenukoormusega, mistõttu kui midagi peaks minema planeeritust teistmoodi, ei saa see neile probleemiks. Ehk me täna ei näe, et elukondliku kinnisvaraturul üldiselt midagi halvasti oleks. Pigem on tegemist sellega, et väiksemat omafinantseeringut kasutavad arendajad on liiga uljaks muutunud ja mõned riskid on neil realiseerunud ning selletõttu saavad pihta ka investorid, kes on neile raha laenanud," tõdes Viik.

Panga jaoks on tema sõnul tähtis, et arendajal oleks mõistlikul määral likviidseid vahendeid, mida kasutada nii projekti omaosaluse katmiseks kui ka võimalike ootamatuste lahendamiseks.

"Ühisrahastusplatvormide kaudu laenatud raha kasutamise tulemusena arendaja omaosalus marginaliseerub ja see muudab projekti meie jaoks oluliselt riskantsemaks, mistõttu oleme selliste arenduste finantseerimisest loobunud," sõnas Swedbanki kinnisvara ja ehituse osakonna juht.

SEB kinnisvara finantseerimise osakonna juhataja Priit Seeman ütles samuti, et ei ole turul suuremaid muutusi täheldanud ning ka SEB kinnisvaraportfelli kvaliteet on jätkuvalt heal tasemel.