Eesti sõdurid katsetavad Malis Eesti ettevõtte Milrem Robotics mehitamata maismaasõidukit. 2017. aastal, kui Eesti oli Euroopa Liidu eesistuja, loodi Euroopa kaitsefond, millel on täna jagada 500 miljonit eurot. Sellest taotlevad kuus riiki raha mehitamata maismaasõiduki arendamiseks.

Kaitseinvesteeringute keskuse direktor Kusti Salmi sõnul on praegu taotlus laual, et kaitsefondi suurendataks 13 miljardi euroni, mis on juba strateegilise suurusega summa.

"Esimene taotlusvoor selleks on kokku lepitud. Tähtaeg on lähinädalatel. Kuus riiki on töötanud selle nimel, et osa sellest rahast läheks mehitamata maismaasõidukitele. Meie hinnangul on võimalus selle rahastuse saamiseks väga kõrge," ütles Salm.

Arendusprojekti esimene faas maksab üle 30 miljoni euro, märkis Salm. Eesti on esmakordselt sellise algatuse juhtriik. Kui projekt õnnestub, peaks loodama mehitamata maismaasõiduki standard.

"Kõik tulevased mehitamata süsteemide platvormid, nende juhtimissüsteemid, nende autonoomsusplatvorm peaks järgima standardit, mis selle raames välja arendatakse," rääkis Salm.

Mehitamata liikureid arendavad mitmed suurriigid – USA, Iisrael, Venemaa, Hiina. Lähikümnendil on need kasutusel nagu praegu droonid, ütles Salm.