Saareoja sõnul on töö lauluväljaku detailplaneeringuga seisnud kaks aastat, sest osapooled pole jõudnud lauluväljaku tuleviku osas üksmeelele.

"Eri osapooli on väga palju – linn, lauluväljaku sihtasutus, riik, laulu- ja tantsupeo sihtasutus, kooride ühing, väiksemad huvigrupid, siis muinsuskaitseamet. Siiani pole suudetud saavutada konsensust. Viimati jäi asi selle taha, et muinsuskaitseamet nõudis, et planeeringu koostamisel tuleb arvestada muinsuskaitseliste tingimustega, sest tegu on kultuuriväärtusega," rääkis Saareoja ERR-ile.

Lauluväljaku ala detailplaneering eksisteerib täna vaid paberile ning ametlikku käiku pole sellele antud. "Detailplaneering on ausalt öeldes sahtlis, seda pole menetlusse antud. Mina olen optimist, et asi läheb nüüd edasi," ütles Saareoja, kellele sisendab optimismi Kõlvarti komisjoni etteotsa panemine.

"Nüüd kui linnapea juhib, on see minu arvates õige ja mu süda ütleb, et asjad hakkavad liikuma, komisjon on nüüd tõsiselvõetav. Linnapea jaoks on see südameasi," oli Saareoja kindel.

Kõlvart ise märkis pressiteate vahendusel, et lauluväljaku ala arendusplaanid olema hästi läbi mõeldud ja jätkusuutlikud ning lõpptulemus peab olema maailmatasemel.

Üheks eesmärgiks on võimalikult paljude lauljate ja pealtvaatajate mahutamine suurpeo ajal.

"See on ka linnapea soov, et tulevikus saaks laulupeost osa võtta võimalikult palju inimesi. Praegu pole teada, kas lauluväljaku territooriumi õnnestub suurendada," märkis Saareoja, kelle sõnul saaks ala suuremaks muuta linnale kuuluvate lauluväljakuga külgnevate kruntidega.

Teiseks peab Saareoja sõnul välja mõtlema, mida teha lauluväljakuga suurpidude vahelisel ajal. "Üks idee on korraldada püsinäitusi, et nii tallinlased kui turistid saaksid siin ka pidude vahelisel ajal käia," ütles ta.

Konkreetsemad ettepanekud ja plaanid käiakse välja 27. septembril, kui toimub töökomisjoni koosolek.