2016. aasta novembris oli selge, et läinud kümnendil algatatud lauluväljaku detailplaneeringust asja ei saa. Sestap kogunes riigikogu kultuurikomisjon arutama, kuidas edasi minna. Juba toona tõdes komisjoni juht Laine Randjärv, et pidu ei mahu enam lauluväljakule ära ja väljaku uut lahendust võiks tutvustada 2019. aasta laulupeol, vahendas ERR.

Tallinna Lauluväljaku sihtasutuse juht Urmo Saareoja ütleb, et uue planeeringu põhimõtteid püüti küll kokku leppida, kuid viimane koosolek toimus aasta tagasi.

"Tuleb tunnistada, et lihtsalt osapooled ei ole jõudnud ühesele visioonile, et mida me vajame, mida me tahame ja mida me saame sinna ehitada. Laulu- ja Tantsupeo huvi on ju see, et kui on laulupidu, oleks võimalikult palju mõeldud lauljatele. Lauluväljak omalt poolt tahab, et kui on laulupeo vaheline periood, siis kuidas seda ala kõige otstarbekamalt ära kasutada. Ja siis on muinsuskaitse, kes tegelikult võib-olla ütleb, et mõlemad plaanid ei sobi. Seda pilti tuleb vaadata tervikuna," rääkis Saareoja.

Saareoja toob näiteks laulupeoliste toitlustamise. Seni on toidualana appi tulnud Näituste messikeskus, kuid selle asemele plaanib omanik kahtekümmet kuut elumaja. Nii-siis otsitakse toitlustamiseks uut kohta laulukaare taga.

"See ala, mis jääb mere poolt laulukaare poole liikudes paremat kätt, sinna Laulu- ja Tantsupeo SA on välja pakkunud, et võiks tekitada toitlustusala. Aga kas toitlustusmaja meie Mere alleel on nüüd see asi, mis leiaks rakendust siis, kui laulupidu ei ole. Ehk kas sinna võiks tekitada mingi konverentsikeskuse või näiteks näituseala. Tegelikult see vajabki nüüd läbiarutamist ja mõtlemist, et mis funktsiooni kannaksid rajatised, mille me lauluväljaku territooriumile juurde teeksime." arutles Saareoja.

Samas tähendab iga uus ehitis, et inimestele jääb lauluväljak hoopis kitsamaks.

"Territoorium on aiaga piiratud ja mis siin salata, lõpuks tuleb linn vastu. Seal on majad ja teed, ehk territooriumi me kindlasti juurde ei saa. Võib-olla me saame selliseid nutikaid lahendusi, mis eeldab seda, et kas me läheme kõrgusesse või me läheme maa alla," lisas Saareoja.

Kui lauluväljaku ja mere vahel võib olla pisut mänguruumi, siis publikualal on olukord veel keerulisem. Ehk pühapäeval selgunud maksimumist, 100 000 inimesest rohkem, väljak mahutama ei hakka.

"See tähendaks mingit väga eriskummalist lahendust. Aga need inimesed peavad kuidagi ka kiiresti territooriumilt ära saama, ehk mida rohkem sa inimesi ühele ruutmeetrile paned, seda rohkem hakkab probleeme tekkima. Meil on võib-olla mingite tribüünidega võimalik ruumipuudust leevendada aga arvestades üha karmimaks muutuvaid julgeolekukaalutlusi kahjuks väga realistlik," lausus Saareoja. 

Sellegi poolest on Saareoja veendunud, et lauluväljaku tulevik tuleb uuesti läbi mõelda, ehk detailplaneeringuta ala jätta ei tohi. Sügisel loodab ta soikujäänud arutelud uuesti kokku kutsuda.

"Ma arvan, et see initsiatiiv peabki kuskilt tulema. Eks see plaan nüüd ongi, et inimesed omavahel kommunikeerima panna," sõnas ta.